R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Võtad pudeli, näita passi

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Võtad pudeli, näita passi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Pm

​Kuigi tänavu suvel tehtud testostude kohaselt küsitakse alkoholi ostmisel isikut tõendavat dokumenti vaid igalt teiselt noorelt, on terviseedendajad rõõmsad, sest tulemus on märksa parem kui paari aasta eest.

«Kuna Eesti noored hakkavad liiga vara jooma ja joovad liiga palju, on vaja alkoholi kättesaadavust piirata. Üks võimalus on teha nii, et nad ei saaks vägijooke kauplusest kätte. Seda saab mõjutada dokumenti küsides,» rääkis tervise arengu instituudi tervise edendamise osakonna vanemspetsialist Triin Sokk.

Juuni lõpus käis tosin noort üle Eesti tegemas proovioste, et kontrollida, kas müüjad küsivad nende käest alkoholi ostes dokumenti. Kuna alaealiste kasutamine sellisel eesmärgil on Eestis seadusega keelatud ja Sokk ise ei pea seda samuti eetiliseks, käisid poode kontrollimas 18–19-aastased noored, kes tegelikult võivad alkoholi osta.

«Olukord on oluliselt paranenud – kui kaks aastat tagasi küsiti 26 protsendil juhtudel noortelt dokumenti, siis tänavu oli see protsent 45,» jäi Sokk tulemustega rahule. Seda hoolimata asjaolust, et pea iga teine müüja ostja vanust ei kontrollinud. Rahuloluks annab põhjust teadmine, et järjest enam teenindajaid teab, miks ja kuidas peaks alkoholi osta soovijalt dokumenti küsima.

Küsimine olgu elementaarne

Kuigi kõik testostlejad olid ligikaudu sama vanad, küsiti mõnelt neist dokumenti harva ja teiselt peaaegu iga kord. «Kui mina neid pildilt vaatan, siis näevad nad kõik välja nagu tavalised noored. Mina ei oska hinnata, kui vanad nad on,» märkis terviseedendaja. Noormehi kontrolliti pisut enam kui neide.

Sokk rõhutas, et testostude eesmärk ei ole poode ega müüjaid häbimärgistada ning seetõttu saavad poeketid teada vaid üldandmed. «Me ei taha, et pärast hakataks turvalinte kontrollima ja müüjaid karistama,» lisas ta.

Terviseedendaja sõnul on testostude eesmärk olukorda hinnata ja välja uurida, millist tuge müüjad vajavad. Kui kaks aastat tagasi küsiti noortelt dokumenti kõige harvem Lõuna-Eestis, siis tänavu jäi negatiivselt silma Lääne-Eesti.

«Näiteks on teenindajad öelnud, et kui noor inimene esitab dokumendi, siis on keeruline peast tema vanust arvestada. See ei ole midagi häbiväärset, sest stressiolukorras ongi keeruline seda teha,» rääkis Sokk.

Nii näiteks on mõnes poes kasutusel arvutiprogramm, mis pärast sünnikuupäeva sisestamist teatab müüjale, kas noor on napsuealine või mitte.

Testoste teinud noorte jutust selgus, et müüjad püüavad vanust ära arvata. «Aga see ei ole eesmärk! Meie eesmärk on, et alkoholi ostes oleks inimeste jaoks elementaarne dokumenti näidata ning müüjate jaoks oleks selle küsimine sama normaalne nagu Säästu- või Partnerkaardi küsimine,» rääkis Sokk.

Kõige sagedamini paluti noortel dokumenti näidata suurtes kauplustes. Tanklate, väikeste ja keskmiste poodide tulemustes suurt vahet ei olnud.

Müüjad on kange alkoholi ostusoovi puhul hoolsamad vanust kontrollima. «Inimesed tunnetavad, et see on ohtlikum kui lahja. Samas, kui võrrelda kahte pitsi tekiilat ja kahte suurt õlut, siis kahes õlles on rohkem alkoholi ja selle mõju tervisele on hullem,» rääkis Sokk.

18 aastat pluss üks päev

Dokumendi mitteküsimise põhjused on aastaid olnud samad. «Ei küsita, sest on kiire, ei ole meeles, inimene tundus vanem, ei julgeta, kardetakse konflikti, äkki ostjal ei ole dokumenti kaasas ja müüja ei tea, kas ta võib müümisest keelduda – ollakse ebakindlad oma õiguste suhtes,» võttis teenindajaid koolitav Sokk kokku. Ka ei tea paljud teenindajad siiani, et kui noor saab sel päeval 18-aastaseks, siis talle alkoholi müüa ei tohi.

Terviseedendaja sõnul on teenindaja elu kergem, kui ta mõistab, miks on vaja alkoostul vanust küsida ja kuidas seda teha. Ta tõi näiteks kaupmeeste liidu hiljutise otsuse mitte müüa lastele alkoholivabu siidreid ja õlut. See teema oli üleval juba aastaid.

«Mingid asjad võiksid olla kokkulepitud. Nende järgi on müüjal alati lihtsam käituda, mitte teha iga kord eraldi otsus, kas müüa või mitte,» sõnas Sokk.

Kuigi kahe aastaga on tulemused märgatavalt paranenud, ei ole olukord siiski veel roosiline, kuna vaid iga teine teenindaja küsib dokumenti.

«Tore oleks, kui kõik teenindajad küsiksid dokumenti. Aga kui suurelt unistada, siis kahe aasta pärast võiks jõuda 75 protsendini,» lisas Sokk.

Testostlemise täpsemad tulemused selguvad sügiseks.

------

Kuus testijat

Tervise Arengu Instituut on teinud testoste 2012., 2014. ja 2016. aastal. Oste sooritatakse üle Eesti nii tanklates, väikestes, keskmistes kui ka suurtes poodides. Valimist jäid välja lille- ja ehituspoed, kus samuti müüakse alkoholi. Tänavu käidi 258 poes ning testostlejateks olid kuus noormeest ja neidu, kes olid täisealised.

Allikas: TAI

------

Testoste teinud noorte kommentaarid

«Kohalik kodanik õiendas, miks ma nii vara viina ostsin.»

«Müüja küsis, kas tahan dokumenti näidata – ütlesin ei.»

«Müüja küsis sõbranna arvamust, et otsustada, kas müüa alkoholi või mitte.»

«Oli näha, et ta mõtles, et küsiks dokumenti, kuid siiski ei küsinud.»

«Kõik alkohol oli müüjate selja taga, nii et seda pidi neilt ekstra küsima. Oli silt selle kohta, et alkot müüakse kella 10–22 ja et tubakat ei müüda alla 18-aastastele, aga alko mittemüümisest alla 18-aastastele ei olnud kuskil midagi kirjas.»

«Müüja küsis minult, kes maksab. Vastasin, et mina maksan, ja seejärel küsis ta minu käest dokumenti.»

«Algselt ei müüdud viina, kuna väideti, et peab olema 21. Pärast venekeelset vaidlust siiski otsustati mulle pudel ulatada.»

«Sõbralik müüja. Küsis, kas juba algab pidu, aga dokumenti ei küsinud.»

«Poes oli neli politseiametnikku, aga sellegipoolest ei küsitud dokumenti.»

«Toredad teenindajad, tühi pood. Vaatas ja hindas, aga ei küsinud.»

«Ei küsitud dokumenti, vaid seda, kas ma tangin.»

«Müüja oli üleolev ja ülbe, arvas, et olen väga noor ja ei tohiks siidrit osta. Kui dokumendi ära vaatas, siis muutus toredamaks.»

«Dokumenti küsis alles pärast ostu.»

------

Kommentaar

Katrin Bats

Rimi avalike suhete juht

Lõime Rimis vastutustundlikuma alkoholimüügi korraldamiseks möödunud aasta alguses kaks uut programmi – «Alkoholi ja tubaka müük on vastutus» ning «Rimi ei müü alkoholi joobes inimestele».

Esimene neist hõlmab suuremat selgitustööd selle kohta, miks peaks teenindaja alkoholi müümisel noortelt alati dokumenti küsima. Selles «paketis» on suur hulk selgitavaid artikleid Rimi siselehes, omatöötajate testimine ja tulemuste analüüs ning teavitus kaupluse (taga)ruumides.

Viimased testitulemused näitavad, et töötajate teadlikkus on tõusnud. Loomulikult ei saa me praegu veel rääkida sedavõrd suurest dokumendiküsimise protsendist, kui seda on Rootsi alkoholipoes Systembolaget (90 protsenti). Samas, kui testimist alustades oli mõnel kuul dokumendi küsijate protsent poolesaja kandis, siis praegu on see pigem 70–80 protsendi piires. Peame ise seda heaks edasiminekuks.

Kokkuvõtvalt, oleme veendunud, et kõige tähtsam parima tulemuse saavutamiseks on mõtteviisi muutmine. Teenindaja peab ise tahtma dokumenti küsida. Ükski keeld või käsk ega trahvihirm ei mõju sedavõrd tõhusalt kui see, et teenindaja tõesti mõistab, miks noor ei peaks alkoholi kätte saama. Seda aitavad koolitusklipid ja pidev selgitustöö väga hästi saavutada.

Oleme kogenud, et osa meie teenindajaid on juba sedavõrd vastutustundlikud, et kipuvad vahel ehk liialdamagi. Nii on näiteks üks noor ema lastega koos poes alkoholi ostes saanud teenindajalt kuulda, kui kahjulik alkohol talle ikkagi on. Selliseid juhtumeid on raske ette näha ja ilmselt pole kliendile alati meeldivad. Samas saavad nad vabandust vastu võttes siiski aru, mis on asja suurem eesmärk.

Seega, oleme klientidele väga tänulikud, kui nad mõistavad ka meie eksimusi ning on joobes inimestele alkoholi müümisest keeldumisel konflikti korral teenindajale toeks.

Märksõnad
Tagasi üles