Eelmisel nädalal sai meedias palju tähelepanu Yana Toomi reis Süüria diktaatori Bashar al-Assadi juurde. Europarlamendi liige ise avaldas seejuures avalikult pahameelt, et tema ja veel kahe kremlimeelse europarlamendi liikme külaskäiku kajastati eestikeelses meedias negatiivses võtmes ning näiteks Postimehe juhtkirjas esines tema nimi kõrvuti massimõrvar Adolf Hitleri omaga.
Iseenesest pole võrdlus natsidega kohatu, kuna Ždanoka, Toomi ja nende hispaanlasest kaaslase reis meenutas koonduslaagri inspekteerimist. 1929. aastal käis Solovki koonduslaagrit vaatamas kirjanik Maksim Gorki. Kui ta Moskvasse naasis, kirjutas ta Gulagi süsteemi ülistava artikli, milles nimetas Solovki vangilaagrit paradiisiks maa peal, kus koikul värske metsaõhk ja füüsiline töö ei murra ka just konti. Yana Toomi ja Tatjana Ždanoka sõnavõtud meedias ning sotsiaalvõrgustikes meenutavad groteskselt Gorki kiidulaulu Gulagile.
Bashar al-Assadi isa Hafez ja onu Rifaat olid külmaverelised mõrtsukad, kes pühkisid 1980. aastatel maa pealt alaviitide võimuklanni vastu üles tõusnud linnu ja tapsid muuhulgas keemiarelvaga kümneid tuhandeid inimesi. Ei vasta tõele, et Süürial puuduks seos terrorismiga, sest esimesed rahvusvahelised sanktsioonid kehtestati Süüria režiimi vastu just nimelt pärast Süüria luure läbikukkunud katset korraldada terroriakti Tel Avivist Londonisse lennanud liinilennuki vastu.
Assadid on traditsiooniliselt toetanud ka Hezbollah’t ehk organisatsiooni, mille lääne ning araabia maailm on tunnistanud terroristlikuks. Muide, ei Ždanoka ega Toom ole kommenteerinud või on andnud segaseid seletusi selle kohta, et Liibanonis leidis aset eurosaadikute kohtumine Hezbollah’ esindajatega. Pean siinkohal silmas Mohammad Raadi. On kahetsusväärne näha fotosid terroristidega kätt suruvatest eurosaadikutest. Liibanonis leidis aset ka Yana Toomi kohtumine Liibanoni kommunistliku partei esindajatega. See rühmitus on läinud ajalukku esimeste hulgas, kes võtsid laialdaselt kasutusele enesetapupommirünnakute taktika ning on vastutavad minevikus mitme terroriakti eest.
Bashar al-Assad on ületanud oma isa ja onu kunagised saavutused, sest pole tapnud ja sealhulgas mürkgaasiga mürgitanud mitte kümneid, vaid sadu tuhandeid inimesi. Kodanikuna on Euroopa Parlamendi liikmete kiidulaulu selle mehe aadressil õõvastav kuulata.
See kiidulaul mõjub seda silmakirjalikumalt, et nii Ždanoka kui ka Toom esinevad vene keele ja venelaste kaitsjana. Kas nad tõepoolest ei ole kursis, et paljurahvuselises Süürias pole vähemuskeeltel mingit ametlikku staatust ning üleüldse rajaneb kogu kaasaegne Süüria riik araabia natsionalismil? Kas prouadel on üldse aimu, kuhu ja kelle juurde nad soojast ning õdusast eurobürokraatia hällist sõitsid?
Jutt sellest, et al-Assadi režiim maksis kinni vaid europarlamendi liikmete hotelliarved, on ebameeldiv. Millised saavad olla kogu ülejäänud Süüriaga sõjas oleva ja riigist vaid viiendikku kontrolliva al-Assadi režiimi sissetulekud? Suuresti Iraani abist elav al-Assadi režiimi teised tuluallikad koosnevad põhimõtteliselt väljapressimistest, muuhulgas müüakse omastele tagasi röövitud sugulasi. Selliselt jätiselt ei kõlbaks europarlamendi liikmelt sentigi vastu võtta.