Sisukord
Arvamus
Postimees
21.07.2016
Eesti Urmas Kruuse: eurotoetuste pettuste avastamise määr on meil üle keskmise kõrge (2) Mälumäng Siim Kallas tõusmas riigikogus tugevaimaks presidendikandidaadiks (10) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Narkojõugu liikmed saadeti aastateks trellide taha Tagakülg Godhyri jaoks on meelelahutus tulemusest tähtsam Esikülg 21. juuli Tulika tänava mahajäetud hooned on seal kolajatele ohtlikud Fännid annavad Eesti netimänguritele sissetuleku Striimimine avas tee rahvusvahelistele võistlustele Eestisse jõuavad peagi järgmised 22 sõjapõgenikku Politsei pidas kinni üle miljoni euro omastanud raamatupidaja (1) Majandus Itaalia pankades on hapuks läinud iga viies laen Mobiilimaailm järgmise revolutsiooni künnisel (1) Välismaa Istanbuli ajakirjanik sattus tõsielumärulisse Välismaa lühiuudised 21.07 Vabariiklaste parteikongress on olnud Trumpi etendus Ida-Ukrainas löövad pinged taas lõkkele KOHALIK VAADE. Kreeka tõmmati soovimatult Türgi putšikeerisesse Arvamus Rokas Grajauskas: Brexiti mõju: Eesti majanduskasvu väljavaated halvenevad (1) Federica Mogherini: ELi püsimajäämine on suurema küsimärgi all kui kunagi varem (14) Angelika Tagel: kas Eesti pensionikoguja peaks Brexitit kartma? (2) Priit Rohumaa: Uus-Meremaa ehk õpetajate palgast teisel pool planeeti (4) Ahto Lobjakas: sireenid ja sireenilaul (4) Postimees 1928. aastal: ühendus rahvuskaaslastega Venemaal Jürgen Tamme: tahaks loota, et me ei näe Türgis näidisprotsesse (1) Juhtkiri: Ragnar Klavan – ühe poisi unistus, Eesti spordi edulugu (1) Päeva karikatuur (1) Kultuur Mart Sanderi õudne suvi Sport Klavan intervjuus Postimehele: lepingu pikkus näitab klubi usku minusse (1) Rio olümpiamängude suurim oht on «üksikud hundid» Norra suusaäss jäi astmarohu kasutamise tõttu ilma MK-sarja ja Tour de Ski võitudest (1) Hooaeg pooleks: äparduja, tartlaste ime ja vanad hädad Ida-Virumaal Tarbija Äike hävitas voolu alt lahti ühendatud arvuti (6) Kauaks elektrita jäänu võib nõuda hüvitist Pikne hävitab tavaliselt nutiseadme Meelelahutus Koomiks Sudoku

Federica Mogherini: ELi püsimajäämine on suurema küsimärgi all kui kunagi varem

3 min lugemist
Federica Mogherini FOTO: SCANPIX

Euroopa Liidu eesmärk – ja isegi püsimajäämine – on suurema küsimärgi all kui kunagi varem. Euroopa kodanikud ja maailm vajavad just praegu varasemast tugevamat Euroopa Liitu, kirjutab Euroopa Liidu välissuhete ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni asepresident Federica Mogherini.

Märkimisväärne osa Euroopast on viimaste aastatega muutunud ebastabiilsemaks ja ebakindlamaks. Lisaks sellele mõjutavad kriisid ELi piirides ja nende taga otseselt kõigi Euroopa kodanike elusid.

Praegustel keerulistel aegadel on tugev Euroopa Liit selline, mis mõtleb strateegiliselt, omab ühist nägemust ning tegutseb koos. Ühendkuningriigi Brexitit toetava hääletuse valguses peame eurooplastena uuesti mõtlema, kuidas meie liit töötab, kuigi teame väga hästi, mille nimel töötada. Teame oma põhimõtteid, huve ja prioriteete. Praegu ei ole aeg poliitiliseks ebakindluseks. Euroopa Liidul on tarvis strateegiat, mis liidab ühise nägemuse ja tegevuse.

Üksinda tegutsedes ei ole ühelgi Euroopa Liidu liikmesriigil piisavalt jõudu seista silmitsi Euroopat ähvardavate ohtudega. Lisaks ei ole üksinda võimalik lõigata kasu tänapäeva globaalsest majandusest. Enam kui poole miljardi kodanikuga Liiduna on Euroopa potentsiaal aga võrreldamatu.

Meie diplomaatiline võrgustik on lai ja sügav ning küündib igasse maailma nurka. Majanduslikult oleme maailma G3s, koos Hiina ja USAga. Oleme peaaegu kõigi maailma riikide jaoks peamiseks kaubanduspartneriks ja välisinvestoriks. Euroopa Liidu liikmesriigid üheskoos investeerivad arengukoostöösse rohkem kui kogu ülejäänud maailm kokku.

ELi roll

Selge on aga ka see, et me ei kasuta seda potentsiaali täies ulatuses, vähemalt veel mitte. Suur hulk meie kodanikest mõistab, et peame oma rolli eest maailmas võtma kollektiivse vastutuse. Ka meie partnerid eeldavad, et EL mängib suurt rolli, sealhulgas ka ülemaailmse julgeoleku tagajana.

EL saab rahuldada oma kodanike vajadusi ja panna partnerlust toimima vaid siis, kui teeme kõik koostööd – kui ELi institutsioonid ja riiklikud valitsused on igal tasandil ühendatud. Just see ongi Globaalse Euroopa Välis- ja Julgeolekupoliitika Strateegia eesmärgiks, mille esitasin hiljuti Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu liikmesriikide juhtidele.

Strateegia, mis on üle kümne aasta ELi esimene, keskendub sama palju kaitsevõimele ja terrorismivastasusele kui töövõimalustele, sotsiaalsele integratsioonile ja inimõigustele. See käsitleb ka rahu ülesehitamist ning Euroopa-siseste ja seda ümbritsevate riikide ja ühiskondade vastupidavust.

EL on alati oma pehme võimu üle uhke olnud ning on seda ka edaspidi, sest oleme sellel alal parimad. Öelda, et Euroopa on eksklusiivselt tsiviilvõim, ei ole aga õiglane areneva reaalsuse suhtes. Näiteks viib EL praegu üle maailma läbi 17 sõjaväelist ja tsiviiloperatsiooni. Euroopa lipu all teenivad tuhanded mehed ja naised sellistes kaugetes kohtades nagu Afganistan, Kongo, Gruusia ja Sahel, Somaalia ning Moldova ja Vahemere piirkond. Tänase Euroopa jaoks käivad tugev ja pehme võim käsikäes.

Antud strateegia toetab Euroopa Liidu strateegilise autonoomia saavutamise soovi, mis on vajalik meie kodanike ühiste huvide ning ka meie põhimõtete ja väärtuste edendamiseks. Teame aga, et selliseid prioriteete saab kõige paremini täide viia koos – mitmekülgsusel põhineva rahvusvahelise süsteemi ja reeglite abil, mitte globaalpolitseinike ja üksikute sõdalaste abil.

See on põhjus, miks EL jätkab üleatlandilise koostöö ja NATO partnerluse tugevdamist, luues samal ajal kontakte uute mängijatega ning otsides strateegia edendamiseks uusi vorme. EL investeerib piirkondlikesse institutsioonidesse ja koostöösse piirkondadesiseselt ja nende vahel. Veel edendame ülemaailmse valitsemise reforme, mis suudaksid vastu seista selle sajandi väljakutsetele.

Ühendatud ja pühendunud Euroopa

Sedasi käitudes toimime praktiliselt ja põhimõttekindlalt, jagades kohustusi partneritega ning panustades nende tugevustesse. Kakskümmend aastat laienevat ülemaailmset ebakindlust on andnud meile selge õppetunni: minu naabri nõrkused ja minu partneri nõrkused on ka minu nõrkused. Lõhume seega illusiooni, et rahvusvaheline poliitika võib olla nullimäng.

Sedasi resoluutselt tegutsemine muudab paremaks iga ELi liikmesriigi ning iga meie liidu kodaniku elu. Kõik siin esile toodud eesmärgid saab aga täide viia vaid tõeliselt ühendatud ja pühendunud Euroopas. Meie kõigi kultuuride liitmine ühiste eesmärkide saavutamiseks ja ühiste huvide täitmiseks on jooksvalt pinget tekitav, kuid see on ka meie suurim tugevus: mitmekesisus teeb meid tugevaks.

Meie huvi on tõesti Euroopa ühised huvid ning ainuke võimalus need täide viia, on kasutada ühiseid vahendeid. Seetõttu on kõigil eurooplastel ja kõigil ELi liikmesriikidel kollektiivne vastutus meie liidu tugevdamisel.

Euroopa inimesed vajavad liikmesriikide seas ühtseid eesmärke ja tegevusi. Habras maailm vajab kindlamat ja vastutusrikkamat Euroopa Liitu, millel on väljapoole ja tulevikku vaatav välis- ja julgeolekupoliitika. Uus Globaalne Strateegia juhib meid teel liidu poole, mis vastab päriselt oma kodanike vajadustele, lootustele ja püüdlustele: liit, mis areneb eduka seitsmekümnest aastast rahust koosneva vundamendi najal ning on piisavalt tugev, et panustada rahu ja julgeoleku saavutamisse nii meie regioonis kui üle kogu maailma.


Copyright: Project Syndicate, 2016.

www.project-syndicate.org

Seotud lood
20.07.2016 22.07.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto