Postimees 1928. aastal: ühendus rahvuskaaslastega Venemaal

Väliseestlaste koondamise küsimusega on selle algusest peale üles kerkinud ka sidemete loomine Venemaal asuvate eestlastega. Elas omal ajal Venemaal ju kõige suurem arv väliseestlasi. Kahjuks puuduvad praegu üksikasjalikumad teated nende elu ja arvu kohta, nagu üldse kõik teised arvud väliseestlaste kohta, olgu mis tahes maal, on oletatavad ja olenevad ütleja subjektiivsest väitest.

Venemaa eestlaste koondamise küsimust kaaluti mitmel korral ja põhjalikult Eesti Kirjanduse Seltsi väliseestlaste toimkonnas ja selle ümber koondunud organisatsioonide vahelistel koosolekutel. Samuti oli sest elavalt juttu viimasel Fenno-Ugria nõukogu koosolekul, kus arutusele tulid Välis-Eesti päevaga ühenduses olevad küsimused.

Et Venemaa eestlastega ühendusse astumine on tingimata vajalik, on kõigile selge. On ju sihiks luua kultuursidemeid kõigi väliseestlastega, vaatamata nende poliitilisele meelsusele või asukohale. Küsimusse tuli ainult aja ja mooduse küsimus, kuidas seda teostada Venemaal. On ju selge, et Vene ametlik arvamine nii mõneski küsimuses meist ja teistest riikidest tunduvalt erinev on. Otsekohene väliseestlaste poole pööramine, nagu seda tehtud mujal riikides, oleks Venemaal võinud anda hoopis mittesoovitavaid tagajärgi väliseestlastele isiklikult, kui ka kogu väliseestlastega ühenduse loomise mõttele seal. 21.07.1928

Seotud lood
20.07.2016 22.07.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto