«Liiga palju head teeb hea halvaks» on üsna levinud ütlus. Kas see kehtib ka laskesuusatamise MK-sarjas, kus Norra mehed ja naised sel hooajal enam kui pooltel etappidel võidutsenud?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tellijale
Kas Norra võidud muudavad ala igavaks?
Hooaja esimesel poolel panid oma paremuse maksma Norra meeslaskesuusatajad, võites nelja peale 12 individuaalsest võistlusest koguni üheksa. Lõppenud nädalavahetusel peetud Anterselva MK-etapil näitasid fjordidemaa mehed väsimusemärke, ent aina eredamalt lõi särama Tora Bergeri täht – olümpiavõitja võttis Anterselvas neljanda järjestikuse etapivõidu. Sel hooajal on Berger ja Ann Kristin Flatland kahe peale võitnud kuus etappi, seega on Norra mehed ja naised käimasoleval hooajal võitnud 28 individuaalsest võistlusest 15.
Hooaja alguses kerkis komeedina esile 22-aastane Tarjei Bø, kes teenis oma karjääri esimese etapivõidu Hochfilzenis, kui võistles alles 16. korda MK-etapil. Õige pea sai Bø enda selga ka kollase liidrisärgi, mida kannab siiani, edestades kuue punktiga oma koondisekaaslast Emil Hegle Svendsenit. Meestest on sel hooajal võidurõõmu maitsta saanud ka Ole Einar Bjørndalen ja Lars Berger.
«Norra on kogu aeg olnud fenomen, kõik imestavad, kuidas nad on võimelised niimoodi välja tulema,» arutles teenekas laskesuusatreener Rein Pedaja, kelle õpilane Roland Lessing mullu Eesti laskesuusatamise ajalugu tegi ja MK-etapil 2. koha sai.
Kuid Pedaja arvates ei muuda Norra domineerimine ala igavaks, vaid pigem vastupidi. «Minu jaoks on see põnev, kuidas Bjørndalen pidevalt noorte käest ära saab,» muheles Pedaja. «Ta on ju kogu aeg olnud number üks, aga nüüd on kaks poissi, kes teda loputavad.»
Ka aastaid Eesti koondist tüürinud Hillar Zahkna hinnangul oleks vale väita, et norralaste pidevad võidud mõjuvad laskesuusatamisele halvasti. «Parem oleks muidugi, kui neid võitjaid oleks rohkematest riikidest, sest mida rohkematest riikidest sportlasi jõuab esikolmikusse või esikümnesse, seda parem alale,» tõdes ta. «Aga igavaks biatlon küll norralaste pärast ei muutu. Neil lihtsalt on praegu kolm supertalenti: Bjørndalen, Bø ja Svendsen.»
Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsiooni norralasest presidendi Anders Bessebergi sõnul muutuks viikingitemaa sportlaste üleolek probleemiks siis, kui kõik Norra koondislased trooniksid pingerivi tipus. «Kui iga võistluse esiviisiku moodustaksid norralased, siis oleks juba jama,» arvas Besseberg.
Millest see ikkagi tuleb, et Norra laskesuusatajad aasta-aastalt nii tugevad on? «Eks ikka metoodika ja hea taustsüsteem panevad kõik paika,» mõtiskles Pedaja. «Igaüks võib hommikust õhtuni treenida, aga kui teed seda niimoodi, et tapad oma organismi ära, oled ikkagi null. Väga oluline on treeningu ja taastumise vahekord.»
Zahkna tõi ühe põhjusena välja ka ala meeletu populaarsuse Norras. «Muu maailmaga võrreldes on laskesuusatamisel Norras kõige rohkem harrastajaid, konkureeritakse vaid Venemaaga,» selgitas Zahkna. «Bjørndalen tegi selle ala Norras nii suureks, et noorte meistrivõistlustel on seal iga kord 2000–4000 osalejat. Kui on nii palju sportlasi ja lai kandepind, siis on loomulik, et üksikud talendid ujuvad pinnale.»
Oluline faktor on ka kambavaim – kaaslaste edu kannustab ka teisi paremini esinema. Näiteks Tora Berger tunnistas Ruhpoldingis oma neljavõidulisele seeriale algust pannes, et meeste pidevad esi- ja poodiumikohad teevad küll kadedaks, ent samas aitavad arengule kaasa.