Tänaseks on Türgi riigipöördekatsest möödas täpselt nädal. Tolm selle ümber pole kahtlemata veel hajunud, ja kui ka lõpuks maha vajub, võivad mõned asjad sinna alla varju jäädagi.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sultan on Türgi kuningas
President Recep Tayyip Erdoğan aga astub Türgi sisepoliitika mõttes tolmu keskelt välja pealtnäha tugevamana kui kunagi varem. Reedeõhtu, mille sumeduse lõpetasid Istanbuli ja Ankarasse ilmunud tankid ja hävitajad, näikse olevat tõmmanud türklaste ja lääne vahele jämedama joone kui ühelgi muul hetkel alates sellest, kui Kemal Atatürki reformid sekulaarsele ja ladina tähestikku kasutavale vabariigile aluse panid. Eriti valusalt on seda tunda just läänelikumate türklaste ja türgilembeste läänlaste vahel. Nüüd seisavad esimesed äratatud ülirahvusluse vaimus miinimumi kukkunud kriitikameelega Erdoğani taga ning teised aduvad, et leidub läänelikke põhimõtteid, mis pole nende jaoks kuidagi «relatiivsed».
