Sisukord
Arvamus
Postimees
25.07.2016
Eesti Setod lõhkise küna ees Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Lähetused Uus-Meremaast Helsingi ja Riiani Horoskoop Ossinovski: sissetulekute ebavõrdsus pidurdab riigi arengut (1) Tagakülg Eesti loob Lääne-Euroopasse oma andmekeskuse Eesti lühiuudised Pärnumaal jäi puulatva kinni nelja reisijaga kuumaõhupall Nädal pärast rünnakut: mõistan, et ma pole kunagi viibinud surmapaigale lähemal Nice'is viga saanud eesti noormehe tervis on paranenud (3) Majandus Tallinna kooliarendajate «kärgpere» Välismaa Õuduste öö korraldaja motiiv pole selge (1) Poola noorsugu elab liberaalselt ja valib konservatiivselt Obama kritiseeris Trumpi avaldust PiSi preestri peale ei hakanud isegi paavsti hammas Püstol, matšeete ja kirves – ründajad vahendeid ei vali Välismaa lühiuudised Taliban ja ISIS õiendavad Afganistanis arveid (1) Nädal pärast rünnakut: mõistan, et ma pole kunagi viibinud surmapaigale lähemal Nice'is viga saanud eesti noormehe tervis on paranenud (3) Arvamus Hardo Pajula: perevägivald tšehhi moodi (17) Madis Vasser: «Pokemon Go» – 21. sajandi margikogumine? Gert Siniloo: sotside kustuv täht (3) Juhtkiri: muutunud maailm (2) Postimees 1914. aastal: Skandinavia tunneli-eelnõu Stefano Braghiroli: Türgi riigipöördekatse ja «demokraatlikud» puhastused Päeva karikatuur Kultuur Tommy Cash šokeerib ja vaimustab Kui lapsikud on lootused... Sport Spordi lühiuudised Neljapaat Rio eel õigel kursil tagasi Venemaale halastati taas (19) Eestlased tegid MMil pea puhta töö Neli aastat, kolm triumfi: Chris Froome'i valitsusaeg kestab Tasavägised mängud kaotanud noortekoondise hädad viivad Audenteseni Tarbija Milline rattahoidja sobib kontoriinimestele? Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Hardo Pajula: perevägivald tšehhi moodi

4 min lugemist
Majandusteadlane ja kolumnist Hardo Pajula. FOTO: ERIK PROZES/

Mida ühist on keskaegsel adamiitide sektil, prantsuse jakobiinidel ja bolševikel tänapäevaste radikaalsete inimõiguslastega, kes on kaaperdanud humanismi-mõiste? Usk sellesse, et inimkonna progressil ning lõplikul õnnel on jalus teatud iganenud reeglid, mis tuleb hävitada, kirjutab konservatiivse maailmavaate kaitsmiseks asutatud Edmund Burke'i Seltsi üks eestvedajaid, majandusanalüütik ja kolumnist Hardo Pajula.

Tellijale

«Mida kujutab siis ikkagi endast inimõiguste loetelu?» küsib oma 2003. aastal kirjutatud essees «Milleks meile inimõigused?» poola filosoof Leszek Kołakowski. Sealsamas pakub ta ka vastuse: «See on ideoloogiliselt väljamõeldud põhiseadus kõigile maailma riikidele, nii minevikus, olevikus kui tulevikus, kavand heast riigikorrast, kus keegi ei kannata ja keegi ei tunne puudust; kõik elavad vendluses. Selle kavandi võiks lühidalt kokku võtta nii: maailm peaks olema õiglane, mitte ebaõiglane. Ja kes võiks vaielda vastu?»

Tõepoolest, kes? Amokki jooksvate inimõiguslaste edukus ja aina kasvavad pretensioonid rajanevad paljuski võtmetermini «humanism» kaaperdamisel. Tavakeeles tähendab humanism healoomulist inimlikkust, kõike seda – sõbralikkust, heldust, huumorimeelt jne –, mis annab inimelule kohati selle kordumatu võlu.

Ent inimõiguslaste käsituses on humanism ühtlasi ka progressiusk, veendumus, et end jumalate eeskoste alt vabastanud inimsoole on avatud enese- ja maailmatäiustamise lõputud horisondid. Paraku on samavõrd inimlikud aga ka vaenulikkus, kadedus ja pime fanatism. «Kanti ütluse järgi ei saa teha midagi täiesti sirget sellest kõverast puust, millest on voolitud inimene, järelikult jäävad seadusepiirangud, keelud ja käsud, ähvardused ja karistused meid saatma alati ja igal pool,» kirjutab Kołakowski.

Adamiitide, jakobiinide, bolševike ja kõige radikaalsemate inimõiguslaste arvates muudavad meid kurjaks ja õelaks aga just needsamad kooselu võimaldavad keelud ja käsud. Eelmainitud kirju seltskond väidab, et kui need kaotada, saavutab inimene taas oma loomupärase headuse ja reis tähtedele võib lõpuks alata. Igal ajal on aga olnud neid – kirik, aristokraadid, kapitalistid, valged mehed –, kes on sellesse plaani suhtunud umbusklikult ja neil on pahatihti läinud üsna haprasti.

Valitseva humanistliku ideoloogia peamine probleem on see, et kõikidel on voli uskuda, et nende kuitahes absurdsed pretensioonid maailma vastu tulenevad vääramatu jõuga abstraktsetest inimõigustest. On selge, et kõikide kõiki võimalikke ja võimatuid unistusi pühitsev õpetus ei saa olla eriti rahumeelne. Nii aimub äärmuseni arendatud inimõiguste lõppjaamas midagi sootuks võikamat, kui seda oli loo alguses esitatud suhteliselt banaalne peretüli.

23.07.2016 26.07.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto