Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tõstmine – pingeline heitlus lava taga ja võimsad sooritused

Allikas: Graphic News FOTO: Pm

Postimees jätkab 5. augustil algavate olümpiamängude eel nende alade tutvustamist, mis peaksid eeldatavalt kujunema eestlastele edukaks. Seekord heidame pilgu tõstmisele. Ajaloos on tõstmine olnud eestlaste üks edukamaid medalialasid, kuid viimastel olümpiamängudel pole eestlastel stardis olnud ühtegi sportlast. Nüüd on olukord muutunud ja meeste üliraskekaalu tegijate sekka on tõusnud 25-aastane Mart Seim.

Tellijale Tellijale

Viimati käisid tõstjad Eesti lipu all olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis ehk selles vallas lõpetab Eesti 80 aastat kestnud pausi. Postimees tegi ülevaate, mida peaks Rio olümpial tõstmisvõistlust vaatama asudes teadma.

Ajalugu

Tõstmine oli kavas kohe esimestel olümpiamängudel, 1896. aastal Ateenas. Püsivalt on ala OM-kavva jäänud alates 1920. aastast. Naised lubati nelja aasta suurimal spordipeol tõstepõrandale esimest korda 2000. aastal Sydneys.

Läbi ajaloo on kõige edukam tõstekoondis NSVL (39 kuld-, 21 hõbe-, kaks pronksmedalit). Nendele numbritele läheneb jõudsalt aga Hiina (29 kuld-, 13 hõbe-, kaheksa pronksmedalit). Kõige edukam medalivõitja on olnud kreeklane Pyrros Dimas kolme kuld- ja ühe pronksmedaliga.

Eesti on iseseisva riigina võitnud tõstmises olümpiamängudelt ühe kuldmedali, kolm hõbe- ja kolm pronksmedalit. 60 tõstmises medaleid võitnud riigi pingereas annab see 29. koha. Kuldmedal pärineb 1920. aasta Antwerpeni mängudelt, kus Alfred Neuland oli võidukas meeste kergkaalus. Iseseisva riigina võitis Eesti viimase tõstmismedali 1936. aastal Berliinis, kui Arnold Luhaäär võitis pronksmedali raskekaalus.

28.07.2016 30.07.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto