Kapten Rainer Samarokov. FOTO: Sander Ilvest

Terroriorganisatsiooni Daesh vastase operatsiooni Inherent Resolve raames asub esmaspäeval Iraagi poole teele ka kuus Eesti kaitseväelast.

Eesti üksuse ülem kapten Rainer Samarokov läheb oma esimesele välismissioonile, kolmel minejal on olemas varasem kogemus Afganistanist ja Iraagist. Kõige staažikam veebel alustab aga juba viiendat välismissiooni.

Eesti mehed siirduvad Iraaki Taani kaitseväe alluvuses ja nende eesmärk on koolitada kohalikku politseid, piirivalvet ja armeed. Seetõttu on Samarokovi sõnul oluline ka inglise keele oskus.

«Tahtsin isiklikult teenida välismaal, et näha, kuidas erinevad üksused koos toimivad ja kuidas korraldatakse väljaõpet, et midagi Eestisse kaasa tuua,» selgitas kapten.

Täpne töökorraldus Anbari provintsis paiknevas al-Asadi õhujõudude baasis pole veel selge. «Ees ootab kuumus, liiv. Täpsema ülevaate saame alles kohapeal, praegu on raske öelda,» nentis Samarokov.

Iraaki sõidetakse koos 150-pealise taanlaste kontingendiga, kellega ühineb ka kuus Läti kaitseväelast.

Pärast valitsuse heakskiitu missioonil osaleda sõitsid eestlased mais Taani harjutama. Näiteks hakkavad kaitseväelased iraaklastele õpetama, kuidas taanlastelt saadud relvi kasutada. «Samamoodi õppisime meie kasutama iraaklaste relvi, et olla nende oskustega rohkem sina peal,» selgitas kapten.

Kapten sõnas, et õpilaste n-ö profiilid on väga erinevad. On neid, kes on varem teenistuses olnud. Leidub aga ka selliseid, kes on veel täiesti rohelised. Relvatunnid toimuvad nagu ajateenistuseski – iraaklased istuvad klassiruumis, õpivad relvi käsitsema ja kokku panema. Õpetussõnu annab edasi araabia keele tõlk.

«Eks raskused ongi seotud kohalikega suhtlemisel – me ei tea, kuidas ja mida nad täpselt mõtlevad, kuidas maailmast aru saavad. Selles mõttes on väljaõpe kindlasti teistsugune kui ajateenijate puhul,» tõdes Samarokov. Selge pole seegi, kui palju iraaklasi grupis on. Klassi juures viibib lisaks instruktoritele ja tõlgile ka kaks julgestajat.

Samarokov nentis, et väljaõppemissioon on turvalisem kui lahingumissioon. Sest otseselt n-ö põllule minema ei pea. Küll aga on ka Iraagi armee kontrolli all olevat al-Asadi baasi varem rünnatud, ehkki seda julgestavad lisaks ka ameeriklased. «Seda piirkonda, kus me elame, julgestab veel eraldi Taani armee,» ütles Samarokov.

Daeshile ei keskendu

Ehkki Inherent Resolve on ametlikult Daeshi-vastane missioon, siis Samarokovi sõnul sellele mõttele igapäevatöös ei keskenduta. «Meie õpetame, kuidas end ja kaasvõitlejaid kaitsta. Ei ole vahet, kas Daeshi või kellegi teise eest,» märkis ta.  

Taanlaste üksus õpetab näiteks ära tundma isevalmistatud lõhkekehi (IED). «Aga ei saa ka öelda, et ainult Daesh neid kasutab,» selgitas Kapten.

Küll aga on kaitseväelastele väljaõppe käigus räägitud kohalikust kultuurist ja Daeshist, mis on siiski operatsiooni põhiline sihtmärk.

Eesti üksus jääb Iraaki esialgu kuueks kuuks.

Kaitseminister Hannes Hanso ütles mais valitsuse pressikonverentsil, et Taani esitas Eestile kutse missioonil osalemiseks ja Eesti võttis selle vastu. Hanso sõnul missioon poole aastaga ilmselt siiski ei piirdu ja aasta lõpus küsib valitsus ilmselt riigikogult mandaati missiooni pikendamiseks ühe aasta võrra. «Oleme seal nii kaua kui tarvis ja pikendame vajadusel missiooni ühe aasta kaupa. Loomulikult, kui Daesh on kadunud, toome me oma sõdurid sealt ära,» rääkis Hanso.

Kaitseministeerium on arvestanud operatsiooni kulude suuruseks 120 000 eurot, mis kaetakse asutuse eelarvest.

Ameerika Ühendriikide juhitav Daeshi-vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve algas 15. juunil 2014 ning selle eesmärk on terroriorganisatsiooni-vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda eelkõige Iraagis ja Süürias.

Operatsiooni juhtivad ja toetavad elemendid ning staabid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. 

Daesh tegutseb põhiliselt Süürias ja Iraagis, kuid terroriorganisatsioonil on siirdeid ja mõju mujalgi, näiteks Liibüas.

Terroriorganisatsioon kujutab endast märkimisväärset ohtu kogu Euroopale, sealhulgas ka Eestile. Seetõttu on selle terroriorganisatsiooni vastane tegevus möödapääsmatu ja Eesti panus vajalik, toonitas kaitseministeerium.

Daeshi-vastase koalitsiooni raames Iraagis tegutsemise õiguslik alus on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks kutsusid Iraagi alaline esindaja ÜRO juures ja Iraagi välisministeerium 2014. aastal riike osalema Daeshi-vastases võitluses. Teiseks on Eesti ja Iraagi välisministeerium vahetanud Eesti kaitseväelaste kasutamiseks diplomaatilised noodid. Eesti edastas tänavu jaanuari lõpus Iraagi välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles palus aktsepteerida Eesti tegevväelaste viibimist ja tegutsemist Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile. Märtsi keskel saadetud vastunoodiga aktsepteeris Iraak Eesti noodi sisu.