Sisukord
Arvamus
Postimees
10.08.2016
Eesti Vandaalid lasid paisjärve veed jooksma (2) eesti lühiuudised Müstilisel kombel andis järele ka teine sama firma pais (3) Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Neljast parvlaevast pooled oktoobriks valmis (4) Noorajakirjanike hüvanguks Nunnad käisid metsas seeni korjamas Esikülg 10. august ERMi uue peahoone avamiseni on poolsada päeva Majandus Neljast parvlaevast pooled oktoobriks valmis (4) Pakosta: hüvitama peab aega, mis kulub lapse kasvatamisele (4) Majanduse lühiuudised Ettevõtlusnõustamisest saab enim kasu see, kel sihid paigas Arvamus Vene psühhiaater: Venemaal köetakse hüsteeriat, et oleme vaenlastest sissepiiratud (8) Siim Kallas: Eesti ja Euroopa vajavad ka ebamugavaid liitlasi (6) Päeva karikatuur Postimees 1895. aastal: kuidas tüdruk Haanjas petta sai (1) Juhtkiri: kas avalik häbi päästab fair play? Anna-Maria Uulma: tolerantne Eesti on üksteise mõistmine, mitte üksteisest ülesõitmine (32) Ene-Margit Tiit: Tartu saatus – olla isoleeritud väikelinn? (4) Mart Raudsaar: miks pole meil normaalset suveniiritööstust? (3) Kultuur Õnne, Helgi! Sport Olümpiablogi: Kuulus Copacabana rand: kui ohtlik see pimedas ujumine olla saab? Postimehe tiim proovis ära! Spordi lühiuudised Allikvee olümpiadebüüdist: andsin endast kõik Mihkel Mardna Phelpsi «imeravist»: see on sajandeid vana võte Minaškinit võib oodata ees kolm maailmameistrit Külm sõda kuumas olümpiabasseinis Tolmoff alustab karjääri viimast võistlust, Must peab leppima ebaõiglusega Kas tuul hakkab sõudjate medalijahis kaarte segama? Novosjolovil jäi lapsepõlveunistus täitmata, uut võimalust ei pruugi tulla Proffidega koos jäid meedikud tulemata Tarbija Arstitudengid eelistavad praktikat suurhaiglas Tartu Finnairi uus Tartu lennuplaan rabab halva üllatusena Polkovniku lesk kamandab nüüd vägesid ilusalongis Ammu kadunud maal jõudis rektori sünniaastapäeva eel koju Vaatlus: kas kuiv seadus on Pirogovi platsil midagi muutnud? (1) Uus ERM: ootus on õhus, ärevust veel mitte Kurtidena esinevad noorsandid määrivad pähe rahvuslippe Külaelanikud võitlevad õlitehaste rajamise vastu (4) Ladvad maha: vana papliallee muutub siiski madalamaks Toomas Lunge: teatris ja bändis tuleb üksteisega arvestada Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vene psühhiaater: Venemaal köetakse hüsteeriat, et oleme vaenlastest sissepiiratud

5 min lugemist
Sergei Babin FOTO: Erakogu

Kaasaegsetele tundub sageli, et maailm nende ümber on hulluks läinud. Postimehe arvamustoimetaja Taavi Minnik rääkis ühiskonna ja inimeste vaimse tervise teemadel Sergei Babiniga, kes on oma eriala tunnustatud spetsialist ja keda mõnikord tituleeritakse ka Venemaa esipsühhiaatriks.

Tellijale Tellijale

Kui jälgida meediat, siis tekib mulje, et psüühikahäirete levik on viimastel kümnenditel justkui epideemiamõõtmed võtnud. Tõepoolest, tänapäevase ühiskonna ja selle probleemide ees näib inimolend kaitsetu, kuid kas lood vaimse tervisega on tõepoolest sedavõrd halvad?

-Milline mõju on meedial inimese psüühikale? Näiteks on Eestis viimase aasta jooksul palju kirjutatud ja räägitud migrantidest, keda tegelikult pole Eestisse peaaegu üldse jõudnud, või võtame näiteks Venemaa, kus igal pool nähakse vaenlasi…

Kahtlemata mängib massimeedia tänapäeva maailmas olulist rolli ning kogu informatsioon, mis me sealt saame, läbib teatavad filtrid. See on äri: info ei saa olla «toores», peab hästi müüma ja auditooriumile korda minema. Kui need tekstid oleksid stiililt sarnased teadusartiklitega, siis ei loeks neid ilmselt keegi, seepärast peab meediatekst ja selle sõnum olema terav: vaja valmistuda sõjaks, ümberringi on ohud, me kõik hukkume jne.

Riikides nagu Venemaa, kus meedia kajastab vaid ühte vaatenurka, tuleb saadud infosse suure ettevaatusega suhtuda, tuleb otsida alternatiive, otsida materjali, seda omakorda analüüsida. Enamiku inimeste jaoks käib see üle jõu, töölt tulles lülitatakse teler sisse ja sealt saadakse kogu informatsioon. Nii langevad siin kokku kaks faktorit: esiteks on meedia huvitatud ažiotaaži üles puhumisest, teisalt esindavad nad sageli vaid ühte vaatenurka.

Migratsioonikriis teeb muret tervele Euroopale. Kuid tuletage meelde – Euroopa on ikka migrante vastu võtnud ja neid endasse sulatanud. Migratsioonikriisi puhul on minu arvates paanikat kunstlikult paar kraadi võimendatud.

-Kuidas on endiste nõukogude kodanike psüühikat mõjutanud see, et neid on pidevalt veendud selles, et ümberringi on ainult vaenlased?

«Ümberpiiratud kindluse» psühholoogia, mis oli Nõukogude Liidus, on kahtlemata oma jälje jätnud. Noorusaja Nõukogude Liidus veetnud inimeste maailmapilt erineb noorte omast, kes on mobiilsed ja enam avatud.

Kuid Venemaal on viimasel ajal hakatud jälle päevakorda tooma ideed, et oleme ümberpiiratud ja ümberringi on ainult vaenlased. Isegi Balti riigid ähvardavad meid. See hüsteeria on täiesti kunstlikult üles köetud.

09.08.2016 11.08.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto