T, 31.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Naisinvestorite eestkõneleja: keegi pole veel kahetsenud rahaasjade korda saamist

Postimees alustab uut intervjuude sarja investeerimisest
Liis Kängsepp
Naisinvestorite eestkõneleja: keegi pole veel kahetsenud rahaasjade korda saamist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Naisinvestorite Klubi eestvedaja ja blogija Kristi Saare. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES
Naisinvestorite Klubi eestvedaja ja blogija Kristi Saare. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES Foto: SANDER ILVEST/

Millal te rääkisite viimati sõprade seltsis avameelselt rahast ja sellest, kuidas rohkem säästa või kuhu olete oma raha investeerinud? Suure tõenäosusega pole need teemad grillipeol jutuks tulnud. Selleks, et inspireerida inimesi rohkem oma rahaasjadele mõtlema, toob Postimees koostöös Naisinvestorite Klubi eestvedaja Kristi Saarega järgmistel nädalatel lugejateni 20 avameelset intervjuud täiesti tavaliste inimeste rahaasjadest

Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saare sai inspiratsiooni välismeedias loetud persoonilugudest ja otsustas tõsisemalt uurida, kui palju inimesed palka saavad, kas ja kuidas nad investeerivad ja miks nad seda teevad. Ta kuulutas Facebookis finantsteemalistes gruppides välja, et otsib inimesi, kes vastaksid investeerimist puudutavatele küsimustele. Kokku sai paarkümmend intervjuud, Saare avaldab need oma blogis ja intervjuud jõuavad ka Postimehe veebi.

Saare tunnistas, et teda ei huvita niivõrd see, kui palju inimesed palka saavad, kuivõrd tundus talle põnevana võimalus näha, milliste finantsfilosoofiate järgi inimesed elavad.

«Kuna ühiskonnas on ausalt rahast rääkimine päris harv ja avalikult räägivad pigem need, kes on edukad, mõtlesin, et ka teistel oleks tore näha, kui erinevad teed on inimesi investeerimiseni viinud ja milliseid mõtteid rahast teistel tavainimestel on,» ütles Saare. Ta iseloomustab vastanuid kui tavalisi julgeid inimesi, kelle sissetulekud ja kogemused on väga erinevad. On nii linna- kui ka maainimesi, eri vanuses mehi ja naisi, neid, kelle palk väike, ja ka neid, kelle sissetulekud on Eesti mõttes kõrged.

«Üldiselt selgus kaks üllatavat asjaolu. Esiteks see, et meie finantshariduse tase on ikka päris nõrk. Enamik inimesi kirjeldas oma jõudmist finantsmaailma pigem õnneliku juhusena kui koolihariduse mõjuna,» sõnas Saare. «Teiseks see, et oma finantsasjad korda saanud inimestel on väga ägedalt optimistlik mõtlemine. Sõltumata sissetuleku suurusest kumas vastajate tekstidest välja see, et kui tööd teha ja vaeva näha, siis saab ka finantsvabaduse saavutada.»

Kõiki vastanuid ühendas see, et neil pole tarbimislaene ega liisinguid. Või kui on, siis näiteks auto kui töövahend või null protsendiga järelmaks. Vastanud nentisid ka seda, et tutvusringkonnas on investeerimisteemadest raske rääkida, sest üldine ühiskondlik meelsus on pigem negatiivne.

«Inimeste esimene reaktsioon kellegi investeerimisplaanidele on pigem hoiatav, et kaotad oma raha, või kergelt halvustav, et miks üldse sellise jamaga tegeleda,» selgitas Saare. «Mõttekaaslasi leiab klubidest ja foorumitest, kus saab turvalises keskkonnas arutleda.»

Saare loodab, et kogutud lood inspireerivad teisigi oma rahaasju paremini kontrolli alla saama, säästma ja ka investeerima. «Keegi pole kunagi kahetsenud, et oma rahaasjad korda on saanud ja investeerima hakanud,» tõi Saare välja. «Korras rahaasjad vähendavad stressi ja annavad vabaduse teha, mida ise tahad, selle asemel, et iga päev palgatšeki pärast muretseda.»

Märksõnad
Tagasi üles