Sisukord
Arvamus
Postimees
02.08.2016
Eesti Savisaare kaitsjate õlekõrs (13) Poolikuks jäänud kodutee (1) Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Kes on Jaan Piim? Horoskoop Brüssel ei löö pead sassi (1) Varastatud traktor sõitis Suislepast Läti poole 0208esikülg osa I Paljassaare varjupaik hakkab lõpuks tegelema ka koertega Pärnumaal õitseb haruldane «Kolhoositar» Eesti tööstustoodang kidub odava nafta tõttu Euroopa Kohus vaeb suhkrutrahvi tagastamist septembris Majandus Rahaasjad korda: raskustesse sattudes pole mõtet riiki kirudes paremaid aegu oodata Naisinvestorite eestkõneleja: keegi pole veel kahetsenud rahaasjade korda saamist Välismaa Rahu Süürias pole näha (4) Arvamus Martin Kutti: ebapopulaarsed valikud Postimees 1931. aastal: ingerlaste vintsutused kestavad Juhtkiri: Kremli riugas Aleppos (6) Päeva karikatuur Leida Rammo: teeme Eestist kõrgkultuuri meka (1) Jüri Raidla: presidendi peamine mure – Euroopa Liidu saatus (9) Lugejakiri: Eesti Rahva muuseum ei võrdu õllekappade ja käpikutega (1) Olev Remsu: sportlik isevalitseja Putin kasutab isegi dopinguskandaali enesereklaamiks (1) Sport Flora tümitas veenvalt Levadiat Sõber: seekord saab näha teistsugust Tarvast (1) Kettaheide – antiiksest spordialast Eesti medalialaks Eile koorisin sibulaid, homme jooksen olümpial (1) Peter Sagani värbamine avab Saksa jalgrattaklubile uue ukse Tallinn Paljassaare varjupaik hakkab lõpuks tegelema ka koertega Tarbija Kõigi aegade suurim elurikkuse uuring näitab ohtu inimkonnale (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Martin Kutti: ebapopulaarsed valikud

2 min lugemist
Martin Kutti. FOTO: Erik Prozes / Postimees

Eriefektid, ovatsioonid, konkurendi sopaga loopimine, protestiaktsioonid – kõike seda ja palju muud pakkusid USA parteikongressid. Ameerikas tehakse kõike suurelt, olgu selleks siis 4. juuli ilutulestik, Hollywoodi filmid, Super Bowl või poliitika.

Seekordsetel presidendivalimistel on jäänud mulje, et fassaad on küll ilus, aga tegelikkus hõiskamiseks põhjust ei anna. Tõenäoliselt leiavad väga paljud USA valijad, et nende huvisid ei esinda sajaprotsendiliselt kummagi suure partei kandidaat.

CBSi värskete uuringute järgi toetab Clintonit 46 ja Trumpi 39 protsenti küsitletutest, samas 50 protsenti väitis, et neil on Clintonist halb arvamus. Trumpi kohta arvas halvasti 52 protsenti vastanutest, aga veel märtsis oli Trumpi vastu negatiivselt meelestatud lausa 67 protsenti vastajatest.  

Võrdluseks võib tuua, et 2008. aastal, mil viimati kandideerisid esimeseks ametiajaks mõlema partei esindajad, arvas John McCainist ja Barack Obamast negatiivselt vastavalt 45 ja 39 protsenti vastajatest.

Ebapopulaarsetest valikutest rääkides võib paralleele tõmmata Brexitiga, mille järel oli pool Suurbritannia rahvast maruvihane, sest vahepealset varianti ei eksisteerinud. Samasugune seis on nüüd USAs, sest valida on radikaalsuse ja mugavuse vahel. Edasiviivaks jõuks ei saa pidada kumbagi.

Sama trendi on viimasel ajal olnud märgata ka mujal maailmas ja poliitilises võitluses tuleb varasemast rohkem arvestada äärmuslike jõududega. President Clintoni puhul jätkaks USA tõenäoliselt samal rajal, mille tallus sisse Barack Obama. President Trumpi puhul ei suudaks ilmselt ka tema ise ennustada, mis saama hakkab.

Kurb on näha seda, kuidas demokraatide nime kandev partei unustas justkui demokraatlikud väärtused ja takistas paljude toetuse võitnud Bernie Sandersi kandidatuuri, et mängida kaardid Clintoni kätte. Clintoni poolt räägivad kogemused, aga samal ajal on teda ümbritsenud skandaalid olnud vesi Trumpi veskile ja vähendanud oluliselt endise esileedi võimalusi presidendiks saada.

Paistab, et poliitiline arutelu ja aus valimisvõitlus on muutumas. Nüüd sarnaneb see rohkem missivõistlusega, kus jahitakse populaarsust. Öeldud sõnade eest ei vastuta keegi, põhimõtted ning väärikus on asendumas tühjade lubaduste ja odava populaarsusega. Näiteks tahab ka Trump USA taas «suureks teha», aga seda sobimatute meetoditega. Milline riik saab olla suur tänu ühtsuse puudumisele või inimestevahelisele vihale?   

Ühes Clintoni reklaamis on lavastatud ärev situatsioon, kus Valges Majas heliseb kell 3 hommikul telefon ja küsitakse «keda sooviksite teie telefonile vastama?». Paljud ameeriklased loodaks tõenäoliselt, et Obama on otsustanud sel ööl Clintonitele külla tulla ja ise telefonile vastata. 

Seotud lood
    01.08.2016 03.08.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto