Sisukord
Eesti
Postimees
02.08.2016
Eesti Savisaare kaitsjate õlekõrs (13) Poolikuks jäänud kodutee (1) Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Kes on Jaan Piim? Horoskoop Brüssel ei löö pead sassi (1) Varastatud traktor sõitis Suislepast Läti poole 0208esikülg osa I Paljassaare varjupaik hakkab lõpuks tegelema ka koertega Pärnumaal õitseb haruldane «Kolhoositar» Eesti tööstustoodang kidub odava nafta tõttu Euroopa Kohus vaeb suhkrutrahvi tagastamist septembris Majandus Rahaasjad korda: raskustesse sattudes pole mõtet riiki kirudes paremaid aegu oodata Naisinvestorite eestkõneleja: keegi pole veel kahetsenud rahaasjade korda saamist Välismaa Rahu Süürias pole näha (4) Arvamus Martin Kutti: ebapopulaarsed valikud Postimees 1931. aastal: ingerlaste vintsutused kestavad Juhtkiri: Kremli riugas Aleppos (6) Päeva karikatuur Leida Rammo: teeme Eestist kõrgkultuuri meka (1) Jüri Raidla: presidendi peamine mure – Euroopa Liidu saatus (9) Lugejakiri: Eesti Rahva muuseum ei võrdu õllekappade ja käpikutega (1) Olev Remsu: sportlik isevalitseja Putin kasutab isegi dopinguskandaali enesereklaamiks (1) Sport Flora tümitas veenvalt Levadiat Sõber: seekord saab näha teistsugust Tarvast (1) Kettaheide – antiiksest spordialast Eesti medalialaks Eile koorisin sibulaid, homme jooksen olümpial (1) Peter Sagani värbamine avab Saksa jalgrattaklubile uue ukse Tallinn Paljassaare varjupaik hakkab lõpuks tegelema ka koertega Tarbija Kõigi aegade suurim elurikkuse uuring näitab ohtu inimkonnale (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Brüssel ei löö pead sassi

3 min lugemist
Ametnikud Miiko Peris ja Marika Popp siirduvad peagi koos perega Brüsselisse. FOTO: Eero Vabamägi

Tänu pool aastat varasemaks nihkunud eesistumisele peavad mitmed Eesti ametnikud nüüd kiiresti tegutsema ja end Brüsselis sisse seadma. Kaks töörühmade juhti, kellega Postimees rääkis, on vapralt valmis koos perega europealinna siirduma.

Kohtusin vanalinnas kahe Euroopa Liidu Nõukogu töörühmade juhiga – Miiko Peris asub merenduse töörühma etteotsa ning Marika Popp hakkab vedama kosmose töörühma. Esialgse plaani järgi pidid ametnikud koos perega kolima Brüsselisse selle aasta lõpus. Marika Popp oli aga niikuinii otsustanud, et laste pärast tuleks ikka kooliaasta alguseks juba Brüsselis olla. Miiko Peris plaanis europealinna kolida aasta lõpus.

Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust andis juba varakult aimu võimalikest muudatustest eesistumise järjekorras ning seetõttu oli asjaosalistel võimalus selle mõttega harjuda. «Riigikantselei hakkas inimestele mõistlikult neid signaale saatma,» ütles Miiko Peris, kes leidis, et nui neljaks eesistumise järjekorrast kinnihoidmine oleks lihtsalt segaduse külvamine. Eeldab ju ka mõne töögrupi juhiks olemine paindlikkust ja head kohanemisvõimet.

Ei hüppa pea ees vette

Peris plaanib Brüsselisse kolida oktoobris koos oma abikaasa ja kahe lapsega, kellest üks on nelja- ja teine kaheaastane. Läbirääkimised pereliikmetega on kulgenud positiivselt. Siin-seal on veel detaile, millele mõelda. Eeliseks peab Peris aga seda, et korra on perekond tegelikult juba Brüsselis elanud. «Pere kolib teist, mina kolmandat korda,» tõdes ta. Seetõttu ei tähenda uus elukoht tema jaoks tundmatus kohas vette hüppamist.

Laste kooli ja lasteaeda minek on nii Perise kui ka Popi pere jaoks olnud läbimõtlemise koht. Ühtlasi tähendab ju eesistumise nihutamine seda, et jõutakse varem Eestisse, mis omakorda tähendab poole aasta pealt sealsest lasteaiast või koolist lahkumist. Miiko Perise pere on vastu võtnud otsuse, et lapsed Brüsselis lasteaeda ei lähegi. «Ühest küljest on see ka hea, sest elukohavalik on paindlikum,» ütles Peris. Nimelt paiknevad Brüsselis Euroopa koolid erinevates linnaosades, lapsed aga peaksid saama kodu ja kooli vahel jalgsi liikuda.

Marika Popp kolib Brüsselisse koos perega augusti lõpus. Neil on kolm last vanuses kaks, kuus ja kaheksa aastat. Seetõttu on kooliminek küll kindel, kuid lapsed hakkavad käima erinevates koolides. Lapsed ise võtavad kogu kolimist pigem kui seiklust.

«Kõik sõltub ju sellest, kuidas seda neile serveerida,» nentis Popp.

Ametnikud tunnistavad, et Eesti esindus on olnud väga abivalmis, et perede probleeme lahendada ja elu ümber korraldada. Nõu antakse alates sellest, kuidas endale elamispinda leida, kuni selleni, et milline trajektoor on Tallinnast Brüsselisse jõudmiseks kõige mugavam. «See olevat isegi teistes liikmesriikides tervislikku kadedust tekitanud,» naeris Popp. «Need on pealtnäha tähtsusetud pisiasjad, mis tegelikkuses, kui kolid koos perekonnaga, mängivad suurt rolli.»

«Kirjutaksin sellele kahe käega alla,» nõustus Peris. Kohapeal olevad kolleegid on abivalmid ning elukohadki roteeruvad käest kätte. See kõik aga säästab paberimajandusest, mis võib Brüsselis paraku eestlasele üsna korralikku peavalu valmistada. «Kõige tegemiseks peab ise kohal käima,» selgitas Popp ja rääkis, et kord olevat üks noormees temalt andestust palunud, teades, et eestlase jaoks on paberitega majandamine küllaltki võõras nähtus.

Harukordne võimalus

Tänavune eesistumine on mõlema töörühma juhi sõnul niivõrd oluline võimalus, et võimalike murede peale, mis Eestisse naasmisega kaasnevad, eriti ei mõelda. «Eesti saab eesistuja olla kord kümne aasta jooksul. Meie põlvkonna jaoks on sellest osavõtt ehk ainukordne võimalus,» rääkis Peris. Avaliku teenistuse mõttes on see Eestile justkui küpsuseksam ning seetõttu ei ole Perise arvates tähtis mõtiskelda selle üle, mis eesistumise järel juhtuma hakkab. «Küllap on sellise kogemusega ametnikke Eesti riigil ikka tarvis,» märkis Peris. Ta lisab, et ega Brüssel ka päris muretut lillelapseelu ei tähendada, kuid minemata jätta küll ei tasu. 

Marika Popi sõnul on eestlaste eesmärk Brüsselis hea koosolekujuhataja olla ning liikmesriikidega ühisosa leida. «On äärmiselt oluline, et see ei oleks Eesti enda roadshow,» selgitas Popp. «Meie roll on olla moderaator, kokkuleppija ja suhetehoidja.»

Kuna suurem töö seisab alles ees, on asjade tegelikku kulgu veel vara ennustada. Kahtlemata saavad kõik murekohad lahendatud. Euroopa Liidu eesistumise kommunikatsioonijuhi Tiina Urmi sõnul on need, kes eesistumisele oma nõusoleku andnud, juba eos julgelt vettehüppajad ning viimasel hetkel tekkinud muudatus plaanides ei valmista liialt meelehärmi. «Üldine meelsus on see, et saame hakkama,» tõdes ta.

Miiko Perise jaoks on Brüsselisse kolimine ja tööülesannetega alustamine põnev ning head kolleegid aitavad sellele ainult kaasa. «Sellise tiimiga võib luurele ja lahingusse minna küll! Ei ole siin karta midagi,» kiitis mees.

FB

Mida eesistuja teeb?

- Eesistujariigi ülesanne on korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd, kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi ning selgitada aruteludes välja ühised seisukohad.

- Eesti juhib Euroopa Liidu Nõukogu tööd 2017. aasta teisel poolaastal.

- Eesistumisega on seotud 1300 inimest, kes jagunevad Eesti ja Brüsseli vahel. Eesti kui eesistuja vastutab ligi 200 töörühma juhtimise eest.

- Kui eelmisel nädalal arvati, et eesistumiseni on aega üle viiesaja päeva, siis nüüdseks on järelejäänud päevi 334.

- Uue kava järgi on 2017. aasta teise poolaastasse planeeritud 11 ministrite kohtumist ja kuni seitse kõrgetasemelist konverentsi.

- Nõukogu eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Eesti võtab teatepulga üle Maltalt ning annab selle kuus kuud hiljem üle Bulgaariale.

Seotud lood
    01.08.2016 03.08.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto