Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (7) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (34) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Erkki Bahovski: Euroopa hirm iseenda ees

2 min lugemist
Erkki Bahovski FOTO: Mihkel Maripuu

Õhtumaa allakäigust on kirjutatud viimastel aastatel vist rohkem kui eelnevatel kümnenditel kokku. Euroopa käib alla ega suuda tegeleda moslemitest immigrantidega, nii võiks nende kirjutiste sisu resümeerida. Üleeilseski Postimehes võttis Maarja Vaino jutuks Euroopa suutmatuse omaenda väärtusi kehtestada ja aru saada, et moslemid ähvardavad tervet Euroopa kultuuri.

Võib-olla tõesti. Julgen siiski pakkuda, et põhiprobleem ei seisne Euroopa suutmatuses midagi ära teha, vaid hirmus. Euroopa ei karda moslemeid, kuid Euroopa kardab iseennast. Teatavasti on kogu Euroopa Liidu identiteet rajatud vastandumisele minevikuga – Euroopa ei tohiks kunagi saada selliseks, nagu see oli varem – kus langetati otsuseid väikeriikide selja taga, sõda oligi poliitika jätkamine teiste vahenditega jne. Eelkõige aga tähendas uus identiteediloome põgenemist holokausti õuduste eest – kunagi ei tohtinud tekkida olukorda, kus üks inimrühm langetab otsuse, et teine inimrühm ei tohi olemas olla. Lihtsalt sellepärast, kes nad on.

Korduvalt on nenditud, et islam – olgugi et sõjakas ja messianistlik – pole jõudnud kunagi sellise nähtuseni nagu holokaust. Euroopa kristlik tsivilisatsioon aga on. Loomulikult võivad mõned islami fundamentalistid soovida näha holokausti kordumist, eriti Iisraelis (pole ime, et paljud araablased toetavad Hitleri poliitikat), kuid neid takistab holokausti ellu viimast vastava sõjalise võimsuse ja riigiaparaadi puudumine. Võrreldes holokaustiga on Kalašnikovidega amokijooks Pariisi tänavatel või ka veoauto relvaks muutumine Nice’is ikkagi väga väike piisk (v)meres.

Euroopa teab, et sõja käivitamine islami vastu võib viia holokaustini. Korra on Euroopa – Saksamaa ja selle käsilased – holokausti juba teostanud ja seetõttu hoiavadki Euroopa poliitikud end tagasi. Mis paljusid holokausti juures vapustas, polnudki võibolla esmajoones tapatalgute ulatus, vaid just nende süstemaatilisus ja külmaverelisus. Kuni Zyklon B kasutuselevõtuni oli holokaust selle täideviijatele väga emotsionaalne – kui Heinrich Himmler käis 1941. aasta augustis vaatamas Minskis saja juudi mahalaskmist, läks tal süda pahaks ja ta oli mures SS-laste vaimse tervise pärast.

Pärast holokausti tekkis loosung «ei kunagi enam» (never again) ja arutleti, kas kunst on pärast holokausti ülepea võimalik. Senine elu on näidanud, et on.

Sõda on aga teatavasti mida sellist, mida on väga lihtne alustada, kuid keeruline lõpetada. Levinud arvamuse kohaselt alustas Hitler sõda sakslastele eluruumi hõivamiseks, kuid Timothy Snyder on pannud selle väite kahtluse alla – tema järgi alustas Hitler sõda üksnes juutluse hävitamiseks. Hitleri järgi ei peetud sõda üksnes rinnetel, vaid ka surmalaagrid olid osa sõjapidamisest.

Kui kunst oli pärast holokausti võimalik, kas ka sõjapidamine on? Euroopa on olnud väga vastumeelne sõda pidama – eks-Jugoslaavias pidi korra majja lööma USA, Iraaki sissetungimisele olid vastu Saksamaa ja Prantsusmaa ning ka praegu on sõjaliselt aktiivsed USA ja Venemaa, aga mitte Euroopa. Sõda islami vastu tähendaks hoobilt ka sisevaenlase laiemalt otsimist. Kas ka laagreid?

Ajalooline koorem on eurooplastel raske ja kui tõmmata joon holokaustist praeguste tühjade deklaratsioonideni, peaks joonel leiduma koht, kus sõda – või praegusest otsustavam käitumine – on mõeldav. Kuidas aga garanteerida, et see jääb sel kujutletaval joonel sinna, kus praegugi? Ilma et liigutaks holokausti poole? See ongi vist Euroopa hetke miljoni dollari (euro?) küsimus.

Seotud lood
    21.02.2020 24.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto