Sisukord
Välismaa
Postimees

Vastasseis Saksamaa türklaste vahel kasvab

3 min lugemist
Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani toetaja pühapäeval Saksamaal Kölnis toimunud meeleavaldusel. FOTO: SCANPIX

Saksamaa türklaste kogukond on pärast nurjunud riigipöördekatset lõhenenud Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani toetajataks ja nendeks, kes arvavad, et demokraatia Türgis on surnud.

Viimased lõhestavad sündmused olid pühapäeval Kölni kesklinnas toimunud meeleavaldused, kui tänavatele tulid nii Erdoğani toetajad kui ka vastased. Kui esimesed tähistasid hiljutise riigipöördekatse nurjumist, siis teised avaldasid meelt autoritaarsuse kasvu ning demokraatia kitsendamise vastu Türgis.

Pühapäevasel Türgi valitsust toetaval demonstratsioonil ei lubatud aga näidata Erdoğani videotervitust, mistõttu kutsuti üleeile Ankaras vaibale Saksamaa diplomaat. Klipi näitamise keelustas Saksamaa konstitutsioonikohus võimalike kokkupõrgete ärahoidmiseks vaid mõni tund enne seda, kui Türgi riigipea pidi videosilla vahendusel kümnete tuhandete meeleavaldajate ette ilmuma.

Türgi presidendi pressiesindaja Ibrahim Kalin nimetas keeldu vastuvõetamatuks. «Praktilised ja seaduslikud meetmed, mis takistavad demokraatiat, vabadust ja õigusriiki propageerivat ning 15. juuli putši vastast üritust, lähevad vastuollu väljendusvabaduse ja õigusega vabale kogunemisele,» leidis Kalin.

Saksamaa on koduks umbes kolmele miljonile türklasele või Türgi päritolu inimesele, kes moodustavad suurima vähemuse Saksamaal. Neist rohkem kui pooleteisel miljonil on ka  Türgi kodakondsus.

Enamik Türgi päritoluga inimesi Saksamaal on 1960ndatel sinna saabunud nn külalistöölised (saksa keeles Gastarbeiter) või nende järeltulijad. See oli programm, mis Saksa kasvavale tööstusele Türgist töökäsi juurde meelitas.

Esimese põlvkonna türklaste Saksamaale saabudes puudus riigil konkreetne poliitiline plaan, mis külalistöötajatest edasi saab. Alles viimasel kümnendil on poliitikud hakanud arutama, et integratsioon võiks olla edukam, kui neil lubataks osaleda Saksamaa sisepoliitikas.

Saksamaal elavad türklased on pärit peamiselt Anatoolia poolsaare vaesematest piirkondadest. Nende taust on sarnane Erdoğaniga, kelle vanemad on pärit Ida-Türgist. Nii nagu Erdoğangi, vastanduvad ka paljud Saksamaal elavad türklased Türgi sekulaarsele linnaeliidile, mistõttu ei ole Erdoğani suur toetus tema Saksamaal elavate kaasmaalaste seas imekspandav.

Saksamaa türklaste vahel jookseb piir võrdlemisi selgelt – ollakse kas Türgi valitsuse poolt või vastu. See on lõhkunud sõprussidemeid ja tekitab tüli isegi pereliikmete vahel.

Türgi presidendi Õigluse ja Arengu Partei (AKP) sai 2015. aasta üldvalimistel 60 protsenti Saksamaal elavate hääleõiguslike türklaste toetuse. Võimupartei häältesaak Saksamaal oli protsentuaalselt isegi suurem kui Türgis. Erdoğan on teadlik oma Saksamaa valijaskonna tähtsusest ning on Berliini ja Düsseldorfi staadionitel pidanud ka valimisüritusi.

Erdoğani toetajad kiidavad presidendi eestvedamisel korraldatud reforme, näiteks seda, et Türgi riik pakub nüüd sotsiaaltoetusi emadele, töötutele ja lastele.

«Ma olen tihti Erdoğani kritiseerinud, kuid ma ei unusta, kui palju ta on alates 2002. aastast Türgit arendanud,» ütles Türgis sündinud, kuid Saksamaal Mannheimis Integratsiooni ja Religioonide Vahelise Dialoogi Institutsiooni juhtiv Talat Kamran Deutsche Wellele.

«Muidugi ei ole demokratiseerimise protsess Türgis veel lõppenud, kuid inimesed soovivad edasi liikuda ja näevad Erdoğani tugeva figuurina. Ilma selleta tekiks inimestel hirm sarnase kodusõja ees nagu Iraagis ja Süürias,» ütles Kamran.

Ajakirjanik Çiğdem Akyol on püüdnud tekkinud lõhet ühiskonnas analüüsida raamatus «Erdoğani generatsioon». Tema väitel toetab Türgi presidenti suurem osa konservatiivsest ühiskonnast, kes on sunniitidest moslemid. «Pärast nelja sõjaväelist riigipööret soovib rahvas stabiilsust, sellepärast on rahvas Erdoğanile tänulik,» ütles Akyol.

Erdoğani võimuperioodil on Türgi liikunud tagasi konservatiivsema ja religioossema ühiskonna poole. Akyoli sõnul suhtusid ilmalikud varem pearättidega naistesse kui nende tualettide koristajatesse, kuid nüüd kannab pearätti ka presidendi abikaasa ning inimesed on Erdoğanile seetõttu tänulikud.

Saksamaal elavad AKP-vastased türklased on sageli Saksamaa kodanikud, kelle arvates on Türgi juhtimine võtnud autoritaarse suuna. AKP toetajatesse nende kogukonnas hästi ei suhtuta, kusjuures suhe on vastastikune.

Üks tuntumaid türklasi Saksa poliitikas on roheliste partei juht Cem Özdemir, kes on mõistnud hukka, kuidas Erdoğani kriitikutest saavad türklaste kogukonnas sihtmärgid. Poliitiku sõnul ei tohi tekkida hirmu ühiskonda.

Suurim türklaste kogukond elab Lääne-Saksamaal Nordhein-Westfaleni liidumaal, kus Erdoğani pooldajad on pärast läbikukkunud riigipöördekatset rünnanud asutusi, mis on populaarsed putšis korraldamises süüdistatava Güleni liikumise toetajate seas. Samuti on mošeedel, mida seostatakse Türgi võimudega, rippunud plakatid, mis kutsuvad üles maha suruma isamaa reetureid.

Bremeni ülikooli poliitikateadlane Roy Karadag aga juhtis tähelepanu sellele, et Saksa türklaste seas kasvab konflikt selle vahel, kes nende eest räägib ning kes suudab nende nimel tegutseda ja neid mobiliseerida.

Seotud lood
02.08.2016 04.08.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto