Sisukord
Arvamus
Postimees
05.08.2016
Eesti Kelmid võtsid kodututelt viimsegi pisku (1) Kas kinnisvaraarendaja ostis vanaproua ära? (8) Male Mälumäng Dilbert Palju õnne Horoskoop Põrkusime kellegi tahtmise vastu Aviesi lahkumise järel on reisijate arv kahanenud Majandus Aviesi lahkumise järel on reisijate arv kahanenud Odavat tööjõudu kasutada lubav seaduseauk lapitakse Töötajate lähetamine tekitab ELis vaidlusi Graafikus, aga hapnikuvaene ja õõtsuv lend (2) Välismaa Türgi sõdurite saatus sõltub Kreekast Türgi hoiab Euroopat ärevil Arvamus Nina L. Hruštšova: kas Putin tahab tõesti Trumpi presidendiks? (4) Türgi suursaadiku vastulause Rait Marustele: süüdistate meid alusetult (8) Kaire Uusen: Lõuna-Eesti teeb Tallinnale ära (4) Henrik Roonemaa: Twitter tegi Trumpi, aga ei pea selle pärast kannatama Postimees 1924. aastal: viletsad palgaolud nõukogude Venes Päeva karikatuur Urve Eslas: kuulake hulle, enne kui rahvas hulle kuulama hakkab (25) Juhtkiri: skandaalid tulevad ja lähevad, ideaalid jäävad (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: ESTO 96 – eestlaste kojutulekupäevad (2) Kultuur Nihilistid ilmusid kinno teie lähedal Sport Spordi lühiuudised Kalju võitles, kuid jäi Osmanlisporile kindlalt alla Kõike rahulikult võtvad sõudjad ja debüüdiärevuses vehklejad Heiki Nabi: ma ei taha olla maadleja, kel pole tugevusi Brasiillased koduolümpial – alati jalgpall ja lootused paremale elule Peensusteni selge rada, mis võib anda Taaramäele ja Kangertile võimaluse Tarbija Rio rikkalik teejuht seiklejale Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kaire Uusen: Lõuna-Eesti teeb Tallinnale ära

4 min lugemist
Kaire Uusen FOTO: Erakogu

Õige eestlane elab Tallinnas või Harjumaal, sest äärealadel on ainult «mets ja raba» – selline mulje jääb, kui Tallinnas elada või meediat jälgida. Pärast hiljutisi sõite risti-rästi läbi Lõuna-Eesti tuleb küll tunnustavalt öelda, et tegelikult on õige elu seal, mitte Põhja-Eestis, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

Tellijale

Inimene usub räägitud jutte, aga ainult seni, kuni ise oma silmaga tõelist olukorda näeb. Mu põhjaeestlasest tuttaval jäi möödunud nädalavahetusel suu lahti, kui üle mitme aasta Lõuna-Eestit külastas. Viimseni haritud põllud, uued siledad teed, värvitud renoveeritud elumajad, uskumatult tihe asustus. «Tee ääres pole kohta pissilegi minna,» märkis tuttav imestusega Põlva-Tartu maanteel, sest maja ja haritud maade vahel pole õiget võsagi.

Ükskõik, kas sõita Tartust Põlva poole, Tartust Võrru, Savernast Põlvasse, Tartust Otepääle, Tartust Viljandisse, igal pool oleks keegi justkui elu kihama löönud ja kogu ümbruse üles vuntsinud nagu «Suures maalritöös». Kui arvasin, et enamik lõunaeestlastest on Soome läinud ja külad on tühjad, siis nende reiside põhjal jäi mulje, et inimesed just seal ongi.

Üsna palju võis näha rahulolevaid inimesi, nagu poleks mingeid väikeseid palku või rasket elu, isegi üsna vaiksete maakohtade teede ääres tuleb iga natukese aja tagant keegi kohalik jalgsi või rattaga vastu, autodest pole vaja üldse rääkidagi, sest neid on igal pool.

Iga paari kilomeetri tagant või isegi tihedamalt on tee ääres sildid, mis kutsuvad ostma värsket kartulit, soolakurki, kala, herneid jne. Kauplusi või söögikohti märkab isegi üsna paksus metsas Lõuna-Eesti mägede ja metsade vahel rohkem kui Harjumaal.

Ühes Põlvamaa nurgataguses uhkes bensiinijaamas tuli korraga ei-tea-kust veel meie taga sisse kümmekond inimest. Üks neist ütles, et kohv pidi bensiinijaamas ülihea olema, teine vanem daam luges vilunult ette, millist hot dog’i ta tahab, lõpuks valis «kaheraudse» (pole õrna aimu, mis see tähendab), näidates, et on seal sage külaline. Ääremaa asulad, mis peaks olema poliitikute ja Eesti eliidi sõnul surnud, kihasid meie nähtu põhjal küll elust, jagus jalutajaid, jooksjaid, rattasõitjaid, aga ka lastekärude ja keppidega inimesi.

Mind see kirev pilt enam ei üllatanud, sest minu suu jäi lahti juba kevadel, kui sõitsin mööda samu teid maikuus (kui polnud veel turismihooaeg) ja ka juunis. Kui ma viimati kolm-neli aastat tagasi nii põhjaliku Lõuna-Eesti ringi tegin, siis sellist uhkust ja sära silma ei jäänud.

Hea oli aga nüüd kogeda teiste põhjaeestlaste hinnangut, et kas ainult mulle tundub või on tõesti Lõuna-Eestis paljud asjad paremini kui Põhja-Eestis? Ja see kiitus ei käi ainult Tartu-, Põlva- ja Võrumaa kohta. Setomaal, mis veel kümmekond aastat tagasi oli üsna tagasihoidlik nurgatagune kant, oleks justkui demograafiline või äriline pomm plahvatanud. Nähtut kinnitab ka statistika. Nimelt sattusin hiljuti toimetama materjali, kus mainiti, et kui 2000. aastal oli Setomaal 1000 elaniku kohta 15,7 ettevõtet ja Eestis keskmiselt 62, siis 2013. aastal oli Setomaal see näitaja juba 93,6 ja Eestis 80! 1:0 Setomaa kasuks.  

04.08.2016 06.08.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto