Esimese tõsisema mehaanikutöö võttis Andra ette 8. klassis, kui koolis oli vaja esitada loovtöö. Andra ehitas isa abiga snowbike’i. Tüdruk räägib, et tegelikult oli ta juba varemgi isaga või omapäi nipet-näpet ehitanud. Materjalidest kasutab ta nii puitu kui ka metalli.
Esimene roostes uunikum ilmus välja sugulaste kuurist. «Kuuri all vedeleb üks projekt, aga mul endal ei ole aega sellega tegelda. Äkki teed ise?» uuris sugulane. Pakkumine tundus huvitav, samal ajal võimeid proovile panev.
Sõiduvahendi osadeks võtmine, tükikaupa kokkupanek ja puuduvate osade hankimine on keeruline ja aegavõttev tegevus. Juba varem oli isa seadnud tütrele sisse omaette töönurga. Ratas tuli lahti võtta, raam puhastada, pahteldada, lihvida, autovärviga värvida, lakkida, uued detailid osta. «Kõik see kõlab väga lihtsalt, et mis see üks ratas siis renoveerida pole, aga halbu üllatusi aina lisandub, kui järjest tegema hakkad,» kommenteerib Andra. Seetõttu võtab ühe sõiduvahendi uuendamine aega umbes aasta, pealegi saab linnas koolis käiv neiu maal tööd teha ainult nädalavahetustel ja eks palju olene ilmastki.