Et vägivald ja sõda pole enam mõeldav, on mitte üksnes vale, vaid ka ohtlik mõtteviis, kirjutab suursaadik Margus Laidre.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tellijale
Margus Laidre essee: rahu utoopia ja kurjuse lilled
8. august 2016, 23:59
Margus Laidre essee: rahu utoopia ja kurjuse lilled
Ikka ja jälle haarab inimesi enda kütkesse igavese maapealse rahu paleus, kus kõik elusolendid, õieti kogu kosmiline kõiksus, elab üksteisele kurja tegemata suures õnnes ja üksmeeles külg külje kõrval. Üheks laias ilmas enim laineid löönud sellekohaseks heiastuseks on Harvardi ülikooli psühholoogiaprofessori Steven Pinkeri 2011. aastal üllitatud raamat «Meie loomuse paremad inglid». (1) Tema põhitees on, et kuigi meie tänasese maailma peegelpilti on terror ja sõda löönud sisse mõrad, siis inimkonna senise ajaloo taustal elame praegu ikkagi kõige rahumeelsemal ajal. Hoolimata kõikidest halbadest uudistest, mis iga päev meieni jõuavad ja panevad juurdlema, «kuhu maailm on välja jõudnud», tuleb õigupoolest küsida «kui halb oli maailm minevikus?». Ja Pinker teab vastust: «Uskuge või mitte, möödunud aegade maailm oli palju hullem.» (2)