Vananeva rahvastiku, vähese sündide arvu ja ka väljarände tingimustes on meie rahvaarv tõsine murekoht. Muidugi tuleb positiivse iibe saavutamiseks tegeleda ka tervena elatud aastate pikendamisega ning siin ongi olukord pidevalt paranenud. Kuid sündimust ei korva miski, seepärast tulebki astuda 25–40-aastastele suunatud poliitilisi samme, et noored inimesed saaksid end harida, teha karjääri ja samal ajal sünniks sellistesse peredesse ka rohkem lapsi.
Viimaste riigikogu valimiste eel nägi suurem osa erakondi üht võimalikku lahendust vanemahüvitiste süsteemi muutmises. Mõnedki kampaaniatuhinas tehtud ettepanekud jäid küll üsna sisutuks, sest «õiglasem hüvitis» on populistlik sõnakõlks, kui seda ei täpsustata. Siiski näitas erakondade aktiivsus, et muutusteks on tegelikult tunnetatud vajadus olemas.