Kettaheite Pekingi olümpiavõitja Gerd Kanter tegi eile treeningul traditsioonilise tiitlivõistlusele eelneva kvalifikatsioonivõistluste imitatsiooni ning pidi tõdema, et seekordse tulemusega tal Rio olümpiastaadionil suurde mängu asja poleks. «Numbreid ei tahaks ma ütelda. Martin Kupper võistles minuga koos ja suutis mind napilt edestada. Me ei läinud kumbki koju hea emotsiooniga,» rääkis Kanter.
Mõlemad mehed heitsid nii-öelda testvõistluse käigus kolm pluss kolm heidet. Kanter, kes on karjääri jooksul korjanud 11 tiitlivõistluste medalit, teab, milles oli probleem, ning usub, et suudab võistluse ajaks asja parandada.
«Kiirus ja jõud on olemas, küsimus on tehnikas,» nentis 37-aastane mees. «Ma ei saanud ketast üles, sinna kadus kindlasti mõni meeter. Treeningutel pingevabamalt heites olen seda suutnud ja ketas on lennanud kaugusele, mis on võistlusele mõeldes aktsepteeritav.»
Viimane testvõistlus on Kanteri jaoks alati seisundi kontrollimiseks tähtis olnud. Pekingi olümpia eel räägiti hirmuäratavalt pikkadest kettakaartest ning võistlus tõi olümpiavõidu. Neli aastat tagasi heitis ta Londonis üheksa päeva enne olümpiavõistlust 67.36, võistluses leppis aga pronksiga. Seekordne ebaõnnestumine ei pannud teda aga vähemalt sõnades muretsema.
«Testvõistlus ongi seepärast oluline, et saadud info põhjal saab asju parandada,» selgitas ta ning meenutas, et jõu ja kiiruse kasvades on heitetehnika olnud varemgi tema jaoks probleem.
Täna teeb Kanter veel ühe treeningu ja seejärel sõidab ta Rio olümpiakülla. Neljapäeval teeb ta soojenduse ning reedel asub võistlustulle. «Enne võistlust on jäänud veel umbes 15 treeninguheidet ning kõik need tuleb teha korraliku keskendumisega,» lausus ta. «Otseselt on vähe võimalusi midagi muuta.»
Viimastel treeningutel on Kanteril kõik tõrgeteta sujunud. Ta on suutnud ebameeldivusi vältida ja püsinud tervena. Kogenud sportlase enesetunne ütleb, et aklimatiseerumine on kulgenud edukalt ning kõikvõimalikud halva enesetunde päevad peaksid olema möödas.
See, et kettaheite eelvõistlus peetakse hommikupoolikul, on pigem reegel. Rio olümpial jagatakse hommikupoolses programmis ka kettaheite medalid. Selline võistlusformaat ilmselt väga pikki kettakaari ei soosi. Suurte meeste mõistes on jõuproov ikkagi väga vara.
«Tavaliselt jagatakse medalid 68 meetri kandis, kuid nii varajasel tunnil vaevalt nii läheb. Usun, et medali võitmiseks tuleb heita 66 ja 67.50 vahele,» arutles Kanter ja leidis, et see võib talle isegi kasuks olla. «68 meetri peal ma ilmselt kaasa ei mängiks. Lühemate heidete korral on võimalused paremad. Tegelikult on tulemuste taset raske ennustada, kvalifikatsioon näitab selle ilmselt ära.»
Suurt võistlusärevust Kanter veel ei tunne. Väidetavalt ei tekitanud seda ka loodetust kehvemaks jäänud katsevõistluse tulemus. Eks karjääri jooksul ole igasugustes olukordades oldud ning nii kogenud mehel pidi ärevus tekkima alles võistluspaigas.
Koos Kupperiga omaette treenides polnud Kanteril vähimatki aimu, millises seisus on konkurendid. Eile sirvis ta aga olümpia kettaheite võistluse stardiprotokolle ning leidis sealt enda jaoks mõned üllatusnimed. «Välja on ilmunud sellised mehed, kellest polnud viimasel ajal midagi kuulda,» märkis ta.
LISALUGU
Mägi: püüame leida maksimaalse valmisoleku võtme
Rasmus Mägi ja Grit Šadeiko annavad Rio olümpiaks vormile viimast lihvi olümpialinnast mõnesaja kilomeetri kaugusel asuvas Juiz de Foras. Treener Taivo Mägi sõnul on seal kõik väga hästi korraldatud, seega ei tohiks miski harjutamist segada.
«Staadion, elamine, toitlustamine ja turvateenistus – kõik on väga korralikul tasemel. Suurtest tiimidest harjutavad siin ka Poola, Kanada ja Hiina koondised ning veel mõned väikesemad esindused,» rääkis Mägi. Kuna spordibaasis harjutab nii palju atleete, on seal hästi korraldatud ka sportlaste liikumine ning kõiges on tagatud vabatahtlike abi.
Olümpiakülla saabub Mägide tiim täna või homme. Juba reedel alustab Šadeiko naiste seitsmevõistlust, Rasmus Mägi 400 m tõkkejooksu eeljooks on kavas tuleval esmaspäeval.
«Elame praegu päev või kaks korraga ning üritame leida võtme, et võistluseks valmisolek oleks maksimaalselt hea,» märkis Mägi.
