L, 13.08.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Suvelõpu sumisejad

Urmas Tartes
, bioloog, loodusfotograaf
Suvelõpu sumisejad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sirelisuru on meie suurimaid liblikaid –
ta tiibade siruulatus võib ulatuda 12 sentimeetrini.
Sirelisuru on meie suurimaid liblikaid – ta tiibade siruulatus võib ulatuda 12 sentimeetrini. Foto: Urmas Tartes

Augustis saabuvad juba pimedad, kuid endiselt soojad ööd. Taevasse ilmuvad taas tähed ja enamiku putukate tegutsemisaktiivsus hakkab öötundidel tõusma. Inimesele kui päevaloomale võib öine elu tunduda ebaharilik, valdav enamus putukaliikidest tegutseb aga just pimeduse varjus.

Inimesed panevad enim tähele ööliblikaid, keda sageli meelitab meie kodudesse erk valgus. Selleks et saada aimu ööliblikate liigirikkusest, on hea võrrelda kaht arvu: 113 ja üle 2400. Esimene tähistab Eestis nähtud päevaliblikaliikide arvu, teine kõiki meie alalt leitud liblikaliike. Ehk ööliblikaid on liigiliselt enam kui 21 korda päevaliblikatest rohkem. Kui paljud ööliblikad lendavad ka päevasel ajal koos päevaliblikatega, siis õhtuhämaruses ja öösel teevad seda üksnes ööliblikad. Peale majaümbruse on eriti põnev õhtuti taskulambiga jalutada metsaservas, teeäärtes, niitudel või iluaias – seal, kus kasvavad ööliblikaid meelitavad lilleõied.

Taskulambiga õhtul metsaservas käies leiame lilledelt ööliblikaid. Tavaline segaöölane imeb ohakavarrest immitsevat mahla.
Taskulambiga õhtul metsaservas käies leiame lilledelt ööliblikaid. Tavaline segaöölane imeb ohakavarrest immitsevat mahla. Foto: Urmas Tartes
Tagasi üles