Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rõõmus retropesa mere ja päikesega

Pootsmani boheemlikult armas suvekohvik, terrass ja värvirõõmus aed. FOTO: Sander Ilvest

Kui Tallinnast lastega Kaberneeme poole sõitma hakkame, ripub pea kohal traditsiooniliselt tatine, tumehall taevas. Peaks olema suvi, seda küll. Ometi nohistab vaikselt vihma sadada.

«Eee… Jätaks teiseks korraks äkki?» pakun lootusrikkalt. «Ei saa! Meie oleme juba mõttes sinna läinud, me ei saa enam tagasi tulla,» teatavad lapsed. No mis mul on nii targa argumendi peale enam kosta?

Kohale jõudes aga toimub ime – vihm raugeb, pilved hajuvad ja Pootsmani suvekohvikusse sõidame kõige ehtsamas suvepäikeses. Püsikundedelt kuuleme, et siinkandis ollagi sageli nii – ilm on etem, päikest rohkem ja suve kauem kui kusagil mujal. Suvekohvik ei plaani niipea veel uksi kinni panna ja lubab aias mõnuleda ka septembris.

Pootsmani suvekohvik on oaas, kus end viimaks ometi vabalt tunda – retromustriliste detailide küllus, taaskasutatud mööbel, lustakad motiivid, kaltsuvaibad… Mõnus boheemlaslik atmosfäär! Lapsed ja loomad tunnevad end siin kohe koduselt. Hetkega on mu kolm kaaslast igaüks ise suunas ajama pannud: üks teeb tutvust terrassi linnupuuri asukatega, teine ehitab keset muru külitavale kirjule diivanile patjadest torni ja kolmas kallistab suurt ja sõbralikku valget koera. Selgub, et tema ongi auväärt härra Pootsman, kelle järgi suvekohvik on oma nime saanud. Ja meie armastatud muusik-Pootsmann on omanimelises kohvikus samuti külas käinud.

Menüü pole pikk, aga valida on raske – üks tervislik roog ajab teist taga, kõike tahaks! Kes siis ei armastaks siiakala, eriti kui selle on soolanud kohvikuomanik Anders ise? Või proovida 9-aastase kohvikupidaja Jorveni omaloodud pitsat? Valik on eranditult värske, tervislik, kohalik ja looduslähedane. Palju hõrgutisi taimetoitlastele ja kalasõpradele. Liha menüüs pole, kuna perenaine Annely sellest ise suuremat lugu ei pea, kuid nii rikkaliku valiku puhul ei pane seda tähelegi.

Koogid laiutavad otse leti peal, näevad välja ülihead ning pilgutavad saabujale saatuslikult silma. Koogitegu toimub siin hästi vahvalt ja kogukondlikus korras – kel küla peal isu mõni hõrgutis valmistada, saab selle lihtsalt kohvikusse tuua ja siin müüki panna. Autorite nimedki on tihti kookide juures kirjas, näiteks Eha ja Tanel tunduvad olevat kohalikud sala-super-kondiitrid. Katsetame šokolaadikooki, marjadega vahukoorest biskviiti ja munavalgevahuga marjakooki. Võtab ohkama – kui siin pikalt peatuks, siis peaks endale avaramad hõlstid hankima, et kõigile neile võrratu mekiga magusatele ahvatlustele ruumi teha.

Minu tavaline mure on laste toitmine. Esiteks on lastel alati muudki teha, kui süüa – sama lugu siin. Käeulatuses on hunnik värvikat ronitavat mööblit, liivakast, kiik, mänguasjad… Aga õnneks ei hakka igav ka laua ääres, sest toolidel on pildid ja toolide peal olevatel patjadel tegelased – kellele harvahambuline hüljes, kellele karu, kellele jänes – rõõmu kui palju! Maria joonistab tõesti lahedalt, need padjad tuleks igale depressiivikule sundkorras koju tassida.

Teiseks – lapsed ei söö ju midagi! Ema tehtud toit muidugi kühveldatakse keresse, hea tuttav, kõike muud jõllitatakse umbusklikult ja altkulmu. Siin on õnneks maitsed lihtsad ja ausad – kartul on kartul, kala on kala, eine kaob taldrikult kõhtu helikiirusel. «Emme, need on maailma parimad praekartulid!» kuulutab meie perekonna esimittesööja Säde õnnest särades.

Ise pistan kinni siiakala ja grilljuustuga võileiva. Jumaldan halloum’it ja olen sellele ümber maailma ringi peale söönud. Ma tean täpselt, kuidas maitseb grilljuust Kreekas või Alpides. Kohalik Pootsmani-versioon on ka imehea: magus röstpeet, mahe hummus ja mure käsitööleib moodustavad toitva ja maitsva terviku. Vahepeal teeme tiiru Kaberneeme randa ja tagasi, et jaksaks midagi veel nahka pista. Meri väikese paadisillaga on küll ka otse kohvikust kiviga visata.

Kuulu järgi toimuvad siinsamas kohvikus tihti pikki tunde pärast ametlikku sulgemisaega kogu küla kõige ägedamad peod. Aga kuna mul on kolm tillukest kamraadi kaasas, jääb see esialgu omal nahal järele proovimata. Keretäie üle aga oleme kõik neljakesi rõõmsad ning ega mul valikut pole – laste nõudmisel tuleb kindlasti peagi tagasi tulla.

------

NOPPEID MENÜÜST

Pootsmani Suvekohvik

Kaberneeme tee 24

Lahti 12–21

Suurtele sõpradele:

Käsitööburger kalakotletiga 10.- või vegekotletiga 8.-

Hummusevõiku praejuustuga 7.-

Aafrika supp tšilli, küüslaugu ja värske koriandriga 6.-

Andersi õrnsoolasiig (sobib jagamiseks, külluslik ports vähemalt kahele) 22.-

Pisematele sõpradele:

Praekartul kala- või vegekotletiga 6.-

Jorveni pitsa 4.-

Maiustamiseks:

Kaberneeme külakook 3.50

Smuuti värskete marjade, banaani ja mündiga 4.-

Kodus tehtud jäätis 2.-

12.08.2016 15.08.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto