Sisukord
Eesti uudis
Postimees
26.02.2020
Parkimisfirmad koondusid ühe mütsi alla Eesti EKRE apteegireformi tühistamise eelnõu kukkus läbi «Ma elan siin. Koos emaga, juba 15 aastat» (11) Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia läks Võrumaale (1) Terviseamet: Põhja-Itaaliast saabujad püsigu kodus Majandus Börsidele jõudis viirus alles nüüd Välismaa Kreeka saatis migrandilaagrite ehitamiseks saartele märulipolitsei Kirjastaja vangistamine räsib Hiina ja Rootsi suhteid Merili Arjakas: kolmandad valimised ei too Iisraelis lahendust Arvamus Juhtkiri: karmavõlg Narvale (8) Erik Aru: kas faktidel on lootust? Jüri Liiv: Vargamäe mürgine pärand (5) Jaak Prozes: kas Putin tuleb või ei tule, selles on küsimus Ene Järve: keda kaitsevad reklaamiseaduse piirangud? Andreas Kaju: tío Bernie Meie Eesti Aimar Altosaar: Narva 2040 Aimar Altosaar: barokklinnast tööstuskeskuseks ja edasi (2) Lauri Vahtre: Narva vanalinn – teeme ära! (1) Kultuur Kuidas nautida õhtust juureravi (1) Kaalutus armastuse ja sõpruse vahel Kõrvalt tulija triumf Sport Austraalias sündinud surfar tahab Eesti lipu all olümpiavõitjaks tulla Saaremaa võrkpalliklubi unistab kahest kodumängust Autospordiliit annab avalikkusele valeinfot Tartu Miss Valentine toob võimlejaid kokku igast ilma otsast Lemmit Kaplinski viib volinikud jooksuringile Lubatud tähetorni lipuväljak lükkub aina kaugemasse tulevikku Tuigo kalmistule viivale kehvale teele paistab lootusekiir Alatskivi õunaaias algas uue kaupluse ehitus Tartu Uus Teater korgib lahti elu vastusteta küsimused Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vandaalid lasid paisjärve veed jooksma

2 min lugemist

Kui Lääne-Virumaal asuva Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama omanik, AS Generaatori juhataja Jan Niilo pühapäeval objektile pistelise kontrollkäigu tegi, oli tema üllatus suur, kui ta leidis eest vaikselt tühjaks voolava paisjärve.

Täpsemalt oli lahti kangutatud paisu põhjaluuk, mida saab avada selleks, et näiteks remonttööde ajal järve veetaset alandada.

Niilo ei osanud öelda, mis eemärgil oli luuk lahti kangutatud. «Paisu juurde tulnud uudistajad spekuleerisid, et võib-olla oli tegu katsega mingil moel kalapüüki harrastada, kuid täpsemalt ma neid motiive kommenteerida ei oska,» ütles Niilo.

Kindel on aga see, et vandalismiaktiga on seotud suurem hulk mehi. «See ettevõtmine on nii raske, et seal pidi terve meeskond taga olema, kes seda põhjaluuki suudaks lahti kangutada,» selgitas juhataja. Samuti on selge, et luuki ei kangutanud lahti poisikesed, sest selle avamiseks on vaja seadmeid ja abivahendeid. «Luuk on raske ja sügaval vee sees. Seal pidi ikka teadma, mida tehakse,» selgitas Niilo.

Kuna Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga on ehitismälestis, tähendab lahti kangutatud luuk ühtlasi ohtu nende säilimisele.

Tehnikaajaloo seisukohalt on 1893. aastal rajatud hüdroelektrijaama kompleks omaaegne tehnika suursaavutus kogu Baltikumis ja seetõttu väga väärtuslik. Ühtlasi on see Kunda vana tsemendivabriku koosseisu kuulunud ajalooline objekt, mis lisab omapära ka jõe ürgorule.

Omanikfirma juhataja selgitusel pole kindlasti ette nähtud, et põhjaluuk pidevalt lahti oleks. «Õnneks ei ole praegu külmaperiood, sest muidu hakkaks jää luugi servasid ja selle taha jäävaid konstruktsioone lõhkuma,» märkis Niilo. Ta lisas, et tegelikult peaks luuk olema kogu aeg vee all, sest pidev vee läbivool võib vana objekti märkimisväärselt kahjustada.

Õnneks pole vandaalibande suutnud siiski kogu luuki pealt ära kiskuda ja veetase paisjärves on alanenud vaid pool meetrit. Vastupidisel juhul võinuks paisjärve tühjaks voolamine olla vaid päeva-paari küsimus. See aga tähendanuks omakorda seda, et setted oleksid sattunud süsteemi ja tekitanud seadmetele palju kahju.

Jan Niilo arvates tehti pahategu nädalavahetusel, sest nädala alguses, kui paisjärve kontrolliti, oli veel kõik korras. «On lootust, et teol võis olla ka pealtnägijaid,» oli juhataja lootusrikas.

Vandalismiakti fikseeris ka Rakvere politsei, kuid kuna pärast juhtunut tabas Kundat tugev vihmasadu, on firma juhataja sõnul tõendeid tõenäoliselt väga keeruline leida. Politsei kinnitusel ei soovitud ka menetluse alustamist.

Niilo sõnul on proovitud mitmesuguseid variante, kuidas luuki saaks sulgeda, ja praegu käib tihe töö, et see välja mõelda. «Praegu ongi kõige suurem probleem selles, et lahtitõmbamine on mõnevõrra lihtsam kui sulgemine,» selgitas Niilo. «Seda on võimalik lahti teha näiteks «taliga» konksust tirides. Kuna seal on peal nii suur veesurve, on seda käsitsi tagasi suruda praegu raske.»

Seotud lood
25.02.2020 26.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto