Kui laupäeva õhtul pärast kella kümmet parki jõuan, on seal mitmed seltskonnad juba lõbusas tujus. Puu all varjus magab üks suur must kogu, kes kellegi peomeeleolu ei sega. Kell on Pirogovi standardi järgi veel vähe.
Vaatlus: kas kuiv seadus on Pirogovi platsil midagi muutnud?
10. august 2016, 9:38 3 min lugemist
Esimene seltskond, kellega vestlen, koosneb kolmest noorest, kelle aeglane artikulatsioon ja kivistunud näoilme annab aimu, et see seltskond pole mitte väsinud, vaid hõljub kuskil teise universumi piirimail. Kolmveerand tundi hiljem, napilt enne kella ühtteist õhtul, saabub parki turvafirma jalgsipatrull, kes muuseas sellesama seltskonna minema eskordib.
