Sisukord
Tervis
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (28) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda (1) Börsidel käib veresaun (1) «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole (1) Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (3) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri (1) Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (4) Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (3) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Helena Kõivsaar: kaalu langetamine võib tekitada sõltuvust

2 min lugemist
Helena Kõivsaar. FOTO: Sander Ilvest

Tervisliku toitumise edendaja ja aktiivne toitumisblogija Helena Kõivsaar (19) on kolme aastaga 27 kilo alla võtnud. Ta hoiatab, et kaalu langetamine võib tekitada sõltuvust – temagi läks mingil ajal üle piiri, nii et roided ja puusakondid paistsid välja.

Helena jutu järgi sattus ta seisundisse, mida võib ilmselt võrrelda hasartmängusõltuvusega. «94 kilo pealt alla võtma hakates tahtsin näha kaalul järjest väiksemat ja väiksemat numbrit, aga see pole tervislik. Eriti naistele, sest mingil hetkel lakkavad kehale olulised funktsioonid.»

Kooli ajal tekitas piitspeenikeste tüdrukute nägemine Helenas paranoiat. «Olin oma keha suhtes ebakindel, ei saanud ennast vabaks lasta. Vahepeal peitsin isegi kaalu voodi alla ära, et leevendada kaalunumbri vaatamisest tulenevat stressi. Kogu aeg oli tunne, et teised kommenteerivad ja räägivad salamisi minu kehast. Tegelikult polnud see nii, keegi pole kunagi mu kehakaalu halvustanud. Arvatavasti ka tänu sellele, et oskasin endale alati sobivaid riideid leida. Ma ei toppinud ennast kolm numbrit väiksematesse riietesse, millega näed välja nagu kiles viiner, vaid valisin kehakujuga sobivad rõivad. Käisin ka siis hästi riides, kui kandsin suurust L ja XL.»

Kuu aja pärast 42,2 km maratonil osalev neiu mäletab aega, mil ta üldse joosta ei jõudnud. Ta tõdeb, et suur kaal ja sellises kaalus jooksmine on koguni ohtlik, liigesed ei pea suurele massile vastu. Nii ta siis hakkas alguses hoopis kõndima.

Toitumisest rääkides kinnitab Helena oma kogemusele tuginedes, et tegelikult võib süüa kõike. Poodi tuleb tema sõnul aga minna nimekirja ja täis kõhuga, vältimaks olukorda, kus näljasena kõike ostukorvi kahmad. Lisaks peaksid inimesed vaatama pigem seda, milliseid koguseid nad söövad, mitte niivõrd seda, mida söövad. Ka tervislikust toidust võib ennast paksuks süüa.

«Inimestel on üldse palju toitumisega seotud väärarusaamu: pärast kella kuut ei tohi süüa, pärast trenni ka mitte,» tõdeb Helena. «Kõige hullemad on muidugi internetis levivad kuulutused imetablettidest stiilis kaota-seitsme-päevaga-viis-kilo. See on ainult vesi, mida kaotad, hiljem tulevad kilod tagasi. Rasva ei kaota ühegi tableti abil.»

Helena sõnul on oma kehaga rahulolu saavutamine kahtlemata raske ja pikk töö. «Ma ise tahan saada lahti mõttest, et pingutan ja näen hea välja teiste jaoks. Kehataju tähendabki ju seda, et sa elad oma keha hüvanguks. Tunned oma kehast rõõmu, ei tee trenni ega jookse maratone teiste jaoks. Ja kõikide vabanduste – ma ei jõua, ma ei suuda – taga on hoopis see, et ei viitsi.»

Tervislike valikute tegemine ei käi üleöö. Ja paljuski on tegemist teadmatusega, kuidas midagi õigesti teha. Kui inimene läheb jõusaali ja kukub seal lihtsalt harjutusi lõhkuma, on tulemus halb.

Peagi tervisejuhtimist õppima minev Helena on võtnud tervisliku toitumise südameasjaks. «Mul on tõsine missioon – tahan viia koolidesse tervislikumat toitu. Ma saan aru, et see pole odav, aga noorte inimeste tervis on rahast kallim. Lapsed istuvad ju palju – koolis, pikapäevarühmas, kodus õppides. Kui koolitoit on ühekülgne, tekitab see pärast söömist vaid soovi magada. Ka ühest-kahest kehalise kasvatuse tunnist nädalas ei piisa, et õpetada maast madalast liikumise tähtsust. Mina käin viis korda nädalas jooksutrennis, vahel jõuan tagasi alles südaööks. Aga ma siiski lähen, iga ilmaga, sest hiljem mu keha tänab mind. Ma võidan ka kaotades.»

 

 

 

Seotud lood
    28.02.2020 29.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto