Tehnika aitab tänapäeva kiirustaval inimesel aega aina enam kokku hoida. Toimivate mobiilimaksete kõrvale lisandub juba järgmisel nädalal võimalus tasuda paljudes kauplustes ja teenindusasutustes ka pangakaardiga nii, et seda ei peagi rahakotist välja võtma.
Muudatus ise on väga lihtne. Praegu tuleb meil kaupluses makse teostamiseks teatavasti läbida igavene kadalipp: maksekaart rahakotist üles otsida, see terminali pilusse pista, PIN-kood sisestada, oodata kinnitust ja siis kaardile rahakotis taas sobiv koht leida. Uuenduse käivitamisel piisab vaid ühest sammust: kaart makseterminalile nii lähedale asetada, et see suudaks andmed välja lugeda, ning makse ongi tehtud.
-Uuel süsteemil mitu piirangut
Tõsi, selle lihtsustusega käib kaasas mitu eeltingimust ja ka pankade etteantud turvapiirangut. Arutame need üksipulgi läbi.
Kuna uuenduse puhul kasutatakse lähiväljasidet (NFC), siis peab lisaks makseterminalidele sidepidamisvahend olema ka pangakaartidel. Täpsemalt peab kaardi sees olema imepisike kiip, mis on võimeline põhiseadmega kuni kümne sentimeetri kauguselt suhtlema.
Mis puutub näiteks Swedbanki, siis esimesena saavad uue funktsionaalsuse ISIC-kaardid ning neid saab hakata tellima juba augusti lõpus. Järgmisena on plaanis hakata pakkuma puutevaba Deebetkaart Plussi, mida saab kasutada ka internetiostude eest maksmisel, seejärel tulevad viipemakse funktsiooniga krediitkaardid.
Ka LHV asub viipemakse võimekusega kaarte väljastama augusti lõpus ning lõpetab ühtlasi seniste deebetkontot ja krediidikontot ühel kaardil võimaldavate pangakaartide väljastamise. Kõik praegu klientide käsutuses olevad kahe kontoga kaardid toimivad senistel tingimustel kuni kehtivusaja lõpuni.
SEB Balti divisjoni kaardivaldkonna juht Meelis Nurk ütles, et SEB alustas kontaktivabade kaartide väljastamist Lätis 2013. aastal ja senine kogemus on väga positiivne. Kontaktivabadele kaartidele üleminekut plaanib SEB järk-järgult järgmise aasta jooksul, kui on tekkinud enam võimekust, et neid kaupmeeste juures kasutada.
Teine oluline piirang vähemalt esialgu on see, et kontaktivabalt saab maksta vaid loetud kohtades. Igal kauplusel, juuksurisalongil ja poeketil on nimelt oma partner, kes neile makseterminali teenust pakub, ja see on omakorda seotud oma n-ö kodupangaga, kes ka teiste pankade klientide makseid vahendab. Tarkvarauuendusi peavad nad kõik tegema ja seda terves makseid teenindavad tarkvaraahelas – alates kassasüsteemidest ja lõpetades terminalidega.
Swedbanki arvelduslahenduste juhi Eero Treumanni andmeil on praegu Eestis ligi 40 kohta, kus juba saab viipega maksta, ning järgmisel nädalal lisandub neile veel 1000–1200 terminali. Need on valdavalt väiksemad kaupmehed, suuri kaubanduskette nende seas praegu ei ole.
«Mis puudutab suuremaid kaubanduskette, siis need peavad kõigepealt tegema muudatusi oma kassasüsteemi tarkvaras ning meie teada kõik tegelevadki sellega aktiivselt,» märkis Treumann.
Prisma kauplusteketi turundusdirektor Silver Säga ütles, et uue võimaluse ettevalmistamisega seotud tegevused käivad täie hooga. «Loodame ettevalmistustega valmis olla järgmise aasta esimeses kvartalis, et saaksime võimaldada klientidel ka kontaktivabasid maksekaarte kasutada,» lausus ta.
Kokkuvõttes tasub augusti viimasel nädalal pöörata pilk oma kodupanga veebilehele, kuhu peaksid selleks ajaks ilmuma nimekirjad teenusega liitunud kohtadest. Poes olles võiks aga uurida, kas makseterminalil on kujutatud viipemaksevõimekusele viitavat märki.
Arengutempost annab märku näiteks asjaolu, et Swedbank haldab kodupangana ligi 14 000 makseterminali ning puutevabadele seadmetele läheb igakuiselt üle 300–500 terminali üle Eesti.
-Kelmid jäävad pika ninaga
Kõigil viiplemissõpradel ja võimalikel kelmuseplaanijail tuleb aga arvestada veel ühe piiranguga, mis uut lahendust vähemalt aasta jagu saadab. Nimelt ei tohi ühekordne makse ületada kümmet eurot. Sellise limiidi on omavahel kokku leppinud Eestis tegutsevad pangad ning surve piirangu kehtestamiseks tuli Rootsi pankadelt.
«Statistika näitab, et Eestis on alla kümneeuroste maksete osakaal on päris suur – ligi 60 protsenti. Tundus, et alustuseks on see optimaalne piir. Limiit on seatud ka turvalisuse huvides,» ütles Eero Treumann Swedbankist.
Tähtis on siinjuures, et Swedbanki klientide jaoks sellistele kümneeurostele maksetele päevaliimiti ei ole – neid võib teha nii palju kui süda kutsub ja arvel olev summa võimaldab. LHV on aga viipemaksete päevalimiidiks seadnud näiteks 100 eurot. Mis puutub üle kümne euro jäävatesse summadesse, siis nende eest saab tasuda samamoodi kui seni – PIN-koodi sisestades.
Klientide turvalisus ongi olnud uute seadmete arendajate peamine mure – keegi võib ju lihtsalt mu rahakotist kaardi võtta ja sellega PIN-koodi teadmata makseid tegema asuda.
Tuginedes teiste riikide kogemusele, kus viipemakse kasutusele on võetud, võib aga väita, et kaardipettuste hulk ei ole pärast viipekaartide kasutusele võtmist suurenenud.
«Turvariskidega on kõvasti tööd tehtud, et need oleksid nii väiksed kui võimalik. Seega ei saa kassast mööda jalutades kogemata kellegi teise arvet maksta. Samuti ei saa teha järjest kahte samasugust makset, mis välistab topeltmakse võimaluse,» lausus Treumann.
Lisaks küsib süsteem aeg-ajalt PIN-koodi. Seda, millal täpselt PIN-koodi küsitakse, ei ole võimalik ette teada – süsteemi taga on keeruline algoritm. Kõik see kokku teeb asja kelmide jaoks suhteliselt ebaatraktiivseks.
Kui inimene avastab, et pangakaart on kadunud või varastatud, saab ta selle kohe ise mobiilipangas blokeerida, selleks ei pea enam isegi panka helistama. Ehkki samamoodi saab kaardi endiselt sulgeda ka panga nõustamiskeskusse helistades.
Kui klient ei soovi viipemakse funktsiooni kasutada, saab ta selle internetipangas kinni panna ning hiljem soovi korral uuesti aktiveerida.
-------
KOMMENTAAR
Katrin Aron, Tele2 tootedirektor
Tele2 käivitas Eestis mobiilse makselahenduse prooviprojekti «Mobiilne rahakott» juba aprillikuus. Teenus võimaldab läbi Tele2 rakenduse mobiiliga tasuda rohkem kui 35 söögikohas. Mobiilimakse tegemiseks tuleb skaneerida söögikohas vastav QR-kood ning ostusumma lisatakse järgmisele telefoniarvele. Keskmiselt makstakse Tele2 mobiiliarvega 300 korda kuus.
Nagu kõikide uute tehnoloogiate puhul, võtavad inimesed digitaalsed rahakotid ja mobiilsed maksed laiatarbekasutusse keskmiselt kolme kuni viie aasta jooksul, seega eksisteerivad veel tükk aega paralleelselt ka plastkaardid.
Et innovatsioon muudab mobiilsed lahendused kliendile aina käepärasemaks, asendavad telefoni koondunud digitaalsed lahendused makse- ja kliendikaardid 10–12 aastaga.
Tulevikus tähendavad mobiilsed maksed kliendi jaoks lisaks mugavusele suuremat turvalisust, kuna telefon suudab kasutada reaalajas infot, millele pangakaardiga ligi ei pääse. Näiteks võimaldavad asukohapõhised andmed kindlaks teha, kas telefoni kasutakse tavalise liikumistrajektoori raadiuses. Kui ei, siis küsitakse kliendilt lisaautentimist nt PIN-koodi või sõrmejäljega.
Meie järgmisi lahendusi võib oodata online-maksete valdkonnast. Lisaks plaanime tulevikus kombineerida mobiilsed maksed lojaalsuspakkumistega.
