Sisukord
Arter
Postimees
25.02.2020
Siim Kallas näeb üha enam vajadust Eesti lobiregistri järele (6) Eesti Tallinn taastab Loodearmee kalmistu kabeli Pärnus ja Haapsalus jäi kriisist meeter puudu Pidupäev koidust ehani Ilmalinnu valvsa pilgu all ole vaba kui lind Majandus Sajandi suurkuju võimas jalajälg Kinnisvaraäris läks «vanade sõprade» vahel jälle naginaks Läti viinaralli elab, kuid «pidu» on kõvasti lahjem Välismaa Itaalia viirusekolle teeb ülejäänud Euroopa murelikuks KOHALIK VAADE ⟩ Transnistria armee kohtleb nekruteid jõhkralt FOTOD ⟩ Trumpi tervitati Indias palvete ja raevuga Arvamus Juhtkiri: poliitiline riiginaine (11) Toomas Toomsalu: isevoolav särtsusõit (1) Kersti Kaljulaid: millega sa tegeled, armas riigikogu? (4) PRESIDENDI KÕNE ⟩ Annika Laats: Vargamäe Andrest töö õnnelikuks ei teinud (2) PRESIDENDI KÕNE ⟩ Vahur Kersna: president kui vanem õde (5) Meie Eesti Erkki Koort: kas majandus vs julgeolek? Erkki Koort: Eesti ambitsioonid ÜRO Julgeolekunõukogus Hiina draakon ja 5G-võrk Erkki Koort: tellimus majandusluureks Kultuur Ilmalinnu valvsa pilgu all ole vaba kui lind «Kui pole kujutlusvõimet, siis ei sünni midagi uut» Sport Kriisa debüüt kinnistas uue põlvkonna tulekut Baltalt hooaja avastart, tõkkesprinterid jõudsid rekorditele lähedale Tervis Viljatus puudutab iga viiendat Eesti peret Tartu Kuus silmapaistvat tartlast pälvisid tunnustuse Käsmu kriidist lühtri turgutavad üles Tartu restauraatorid Remondi tõttu muutuvad rongide sõiduplaanid Taskusse tuleb veel üks sissepääs Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tahad eluohtlikku närvikõdi? Riost saad!

3 min lugemist
Karmikäelised korravalvurid pole suutnud ohte kõrvaldada. FOTO: SCANPIX

Maailma ajakirjandusse jõuab üha rohkem juhtumeid, mis kinnitavad, et seekordsed suveolümpiamängud on ajaloo kõige probleemsemad.

Kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee valis seitse aastat tagasi Rio de Janeiro olümpialinnaks, andsid Brasiilia suurlinna juhid avaliku sektori töötajaile sel puhul vaba päeva. Et inimesed saaksid suure võidu puhul juubeldada.

Nüüd, mil Rio mängud on täies hoos, on tookordne juubeldus asendunud karmi ja valulise tegelikkusega. Need probleemid, mis olümpiale saabunud rahvusvaheline ajakirjandus on päevavalgele toonud, on palju suuremad ja arvukamad kui nood, mida meedia hõõrus kaks aastat tagasi Venemaa ninale seoses korrumpeerunud korralduse, kohalike elanike muredele vilistava ja keskkonda hävitava olümpiaga Sotšis.

Riost on saamas – või ongi juba saanud? – kõigi aegade kõige probleemiderohkem olümpia. Lisaks varasemast tuntud Brasiilia hädadele – alates riigi majanduslangusest ja eelmise presidendi tirimisest uurijate ette ning lõpetades pöörase kuritegevuse ja tervist ohustava Zika viirusega – on nüüd luubi alla sattunud ka Rio argisemad hädad.

Grotesksed juhtumid

Tagatipuks on raha, mis olümpiaks kulub, ülemäära suur. Esialgu pidi mängude maksumuseks kujunema ametlikul hinnangul 12 miljardit dollarit, ent meedias tsiteeritud ekspertarvamused pakuvad tegelikuks kuluks üle 20 miljardi. Väidetavalt pidi olümpia sisse tooma ligi viis miljardit dollarit, mis tähendab, et kokkuvõttes jäävad korraldajad ilmselt 15 miljardiga miinusesse. See omakorda tähendab edaspidi vähem raha haridusele, tervishoiule ja muule eluliselt vajalikule.

Asi kiskus groteskseks juba tükk aega enne mängude avamist. Kevadeks valmis Rio rannikule seoses olümpiaga ligi 13 miljonit dollarit maksnud jalgrattatee – aga siis tuli ookeanilt suur laine ning viis osa sellest koos kahe ratturiga kaasa. Too sõit jäi noile rattureile elu viimaseks.

Selleks et lähenevale olümpiale linlaste silmis head aurat lisada, otsustasid 28 langevarjurit moodustada linna kohal olümpiarõngad. Kahele mehele jäi see hüpe elu viimaseks. Olümpiatule pidulikule teekonnale Brasiilias kaasati ka jaaguar, kelle järgi on loodud mängude maskott Vinicius – aga loom pääses lahti ning politseil ei jäänud üle muud kui ta maha lasta.

Jamad on jätkunud ka pärast mängude algust. Austraalia sportlaste elupaigas läks tööle tuletõrjehäire ja neil tuli hoonest lahkuda. Naastes avastasid sportlased, et kadunud pole ainult kaks sülearvutit, vaid ka särgid. Oma külma duši said olümpiakülas ka Eesti sportlased, kelle tubades oli veeavarii. Nädal tagasi tuli olümpiapargis ootamatult sulgeda suur suveniirikauplus, sest selle seinad ei pidanud tuuleiilidele vastu.

Kuulid vihisevad

Rio karmi ja halastamatut eluolu arvestades tõid korraldajad olümpiat turvama 85 000 politseinikku ja sõjaväelast – kaks korda rohkem, kui oli sama ülesandega mehi eelmisel, Londoni suveolümpial. Inimõiguslased jällegi väidavad, et korrakaitsjad on lubamatult verejanulised. Alates sellest ajast, kui Rio sai olümpialinnaks, on politseinikud inimõiguslaste andmeil tapnud seal 2600 inimest. Ametlikel andmeil hukkus selle aasta aprillist juunini kolme kuuga politseinike tulistatud kuulist Rios 124 inimest.

Karmikäelisusest hoolimata pole korravalvurid suutnud ohte kõrvaldada. Kolm Hispaania sportlast langes Rio popis turismipiirkonnas hommikusöögile minnes relvastatud röövi ohvriks. Nädal tagasi rööviti noa ähvardusel Portugali haridusministrit ning juuni keskel relva ähvardusel kaht Austraalia invasportlast. Nädal tagasi lendas juhuslik kuul läbi ratsutamisvõistluste pressitelgi seina.

Üks pikima habemega probleeme, mis Riot vaevab ja linna võlu turismimagnetina kahandab, on reostunud vesi, mis annab tunda ka sealsetes kuulsates randades. Rio olümpialinnaks kandideerides lubasid Brasiilia võimud, et 80 protsenti veest saab mängude alguseks puhastatud, selleks pidi kulutatama lausa neli miljardit dollarit.

Igasugust silmaga nähtavat prügi ongi vees vähemaks jäänud. Kuid nagu kirjutab New York Times, on lubatud nelja miljardi asemel vete puhastamiseks kulutatud vaid 170 miljonit dollarit. Seetõttu ujuvad seal endiselt ringi vastikud bakterid ja muud inimvaenulikud elemendid. Ajakiri Sports Illustrated kuulutas seetõttu Rio olümpia ajaloo esimeseks lihasööjabakterite spordipeoks.

Seotud lood
    22.02.2020 25.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto