Sisukord
Juhtkiri
Postimees
11.08.2016
Eesti Muuseumihoone asemele tulevad villad (2) Mälumäng Põhiteemad on peagi selged (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Üha enam Eesti elanikke ostab endale auto Venemaalt Tagakülg Lähiöödel näeb selge taeva korral tihedat tähesadu Eesti lühiuudised Luksusautode omanikke vaimustas Rõivasega kohtumine (1) Tuulikutega võidelnud lastearst: oma kodu nimel teed sa väga palju (11) Meremuuseum eksponeerib viikingite aardeid Majandus Kontaktivaba poodlemise ajastu on nüüd tõesti käes (7) Eesti puidutootjad pürivad Mehhiko turule (1) Uuring: eakad ei säästa, sest ei näe sellest kasu Välismaa Süürlane kaotas rünnakute järel praktikakoha Saksamaa karmistab terroritõrjet (1) Gotland remilitariseeritakse keskkonnakaitsjate kiuste Peterburis vandaalitsevad kommunistid Mannerheimi mälestusmärgi kallal Arvamus Millega püüaks Eesti investorit? (3) Indrek Kuus: kumb Kalevipoeg on hullem – kas Kreutzwaldi kloonitud või Kangro planeeritav? (5) Postimees 1937. aastal: Eesti tööstus näitab taset Avo-Rein Tereping: rahvastiku kahanemine, meie suurim probleem (21) Päeva karikatuur Juhtkiri: kalduvus ja võimekus Evelyn Kaldoja: Pokemon ei vaja kirikut Sport Olümpiamängude suur lemmik: südamlik hiinlanna ei teadnud, et ta medali võitis Olümpiablogi: Elu favela’s: Postimehe fotograafi kiired jalad päästsid keretäiest Tänapäeva rekordid on ajalugu, Phelps ületab nüüd antiikrekordeid Kanteri viimased treeningud koosnevad peamiselt videote uurimisest Teine katse! Kas tuul lubab sõudjad medalijahile? Eesti vehklemisnaiste elu suurim võimalus Tulistamine, pomm ja 1000 spiooni – olümpia nagu USA märulifilmis Peep Pahv: sportlane pole hullem kui retsidivist (3) Peeter Olesk: koht esikümnes oleks ideaalne Tarbija Küttepuud tasub varakult osta Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kalduvus ja võimekus

2 min lugemist
Ligi kaks kolmandikku tänastest Eesti pensionäridest ei tunne end majanduslikult kindlalt. FOTO: SCANPIX

Rahvastik vananeb, eakate osakaal ühiskonnas suureneb ja seoses sellega kasvab ka nende mõjukus. Juba see on tähelepanuväärne ja märgiline, kui üks finantsasutus, pank, tellib uuringu eakate säästuharjumustest.

Küllap peaks mõnigi poliitik sõnade «pensionär» ja «säästmine» ühte lausesse panekut ennekuulmatuks kõlvatuseks. Pension on ju nii väike! Tõepoolest, statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis Eesti keskmine vanaduspension 370 eurot ja 60 senti. Ligi paarkümmend eurot rohkem kui aasta eest, aga siiski pisike – see on tõsi. Kuid säästetavad summad võivad ju tillukesed olla, tähtis on regulaarsus ja aeg, nagu investeerijad rääkida armastavad.

Samas on näha, et äriettevõtted suunavad oma kampaaniaid sageli just eakatele klientidele, teevad soodustusi, eripakkumisi ja nii edasi. Järeldus on siin lihtne: kui poleks pinnast, vaevalt et keegi raatsiks ka seemet kulutada.

«Eakamate, sealhulgas pensionäride keskmine finantssäästu väärtus on isegi suurem kui Eesti keskmine, mis viitab jällegi pikemale kogumisperioodile ja väiksematele kuludele ehk suuremale säästmiskalduvusele,» kinnitab ka Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar tänases lehes. Pisut irooniliselt öeldes võiks tõdeda, et kalduvus võib ju olla, aga iseasi, milline on võimekus. Ja see ei puuduta vaid pensionäre.

Edetabeleid armastavad poliitikud näevad paraku sedagi, et Eesti elanikud on Euroopa Liidus säästude suuruselt üldse viimaste seas. See on seotud ka ostujõuga. Eurostat avalikustas hiljuti fakti, et kui ELi 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 69 protsendi tasemele. Pisut lohutust pakub teadmine, et viimaste aastatega on see näitaja veidi tõusnud.

Pensionäride sissetulekud võivad olla väiksemad, kuid nad oskavad oma rahaga ümber käia. Teisisõnu, pensionärile on iga sent raha, mida tingib ühest küljest pensioni suurus (nagu eespool mainitud, õigupoolest väiksus), aga teisalt elukogemus. Täpselt samadel põhjustel koostab suurem osa eakaist (kaks kolmandikku) ka isiklikku eelarvet, nagu kõnealusest uuringust selgub.

Mida toob tulevik? Alles see oli, kui suurem osa pensionäre sai koju tulnud postitöötajalt raha kätte sulas. Kuid järjest enam eakaid suhtleb nüüd pangaga ning võib arvata, et järgmised uuringud kinnitavad ka aeglaselt, aga kindlalt kasvavat huvi erinevate säästuvõimaluste vastu nagu väärtpaberid ja investeerimisfondid.

Praegu enamlevinud säästmine igapäevaste kulude katteks (54 protsenti neist eakatest, kes säästavad) pole siiski veel tõeline säästmine. Kuigi pensionisambad on saanud kõva kriitikat, muutub pilt tõenäoliselt ka säästmise osas, kui vanemasse ikka jõuavad need, kes on ise endale pensioniraha kogunud.

Seotud lood
    10.08.2016 12.08.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto