Lennusadamas näeb viikingite eluolu

Kullast sõlg, ripats ja käevõru Saksamaalt. FOTO: Mihkel Maripuu

Rootsi ajaloomuuseumi koostatud tippnäitus «Viikingid: elu legendide taga» annab põhjaliku ja müütemurdva ülevaate viikingite tegelikust elust ja jalajäljest tänapäeva. 550 eksponaati pakuvad külastajatele rikkalikku valikut viikingiaegsetest leidudest ning jutustavad lugusid viikingite eluolust, mis on seni jäänud legendide varju. [Ankur]

Rootsi ajaloomuuseumi kultuuriosakonna juhi Kent Anderssoni sõnul on näitus pakkunud avastamisrõõmu juba 1,7 miljonile inimesele. «See on rännanud Euroopas ja Ameerikas ning osutunud kõikjal väga populaarseks. Mõningaid asju, näiteks kulla- ja hõbedaimitatsiooniga tekstiile, pole kunagi varem väljaspool Rootsit näidatud. Paljud eksponaadid on säilinud imetlusväärselt hästi: lauahõbe, rauast tööriistad, õhukese kullakihiga kaetud prossid... Toonane käsitöö oli nii heal tasemel, et tänapäeval oleks vaata et võimatu neid järele teha.»

Näituse vanemkuraator Lena Hejll avaldas lootust, et see suudab muuta kinnistunud valearusaamu viikingitest. «Näiteks laialt levinud arvamus, et viikingite kiivritel ilutsesid sarved, on pelgalt müüt. See sai alguse Saksamaalt, kus ühe Wagneri ooperi kostümeerija otsustas 1876. aastal panna näitleja kiivrile sarved ja muuta ta niiviisi kuratlikumaks. Aga head merel navigeerijad ja laevaehitajad olid viikingid küll, nagu ka innukad võõraste kultuuride huvilised. Seda tõestavad arvukad nendega seotud leiud: Aafrika elevandiluu, Buddha kujud, Punase mere rannakarbid. Legendid viikingitest kui verejanulistest sõjameestest saavad tänu meie näitusele kindlasti kummutatud.»

Lisaks eksponaatide vaatamisele saab interaktiivsel näitusel kuulata lugusid viikingitest, luua ise laeva ja mängida viikingiaegset lauamängu.

Seotud lood
    12.08.2016 15.08.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto