Sisukord
Äriuudised
Postimees
15.08.2016
Eesti Palju õnne Dilbert Boris: kirega ja lutsukivina ehk maarott vee peal Horoskoop Leedo sõnul olid nad Saksamaal kahjumiga arvestanud Endine soovolinik peab maksma 300 eurot trahvi (5) Tagakülg Väiketalunikud kraabivad põllult Urmase mädaheina (6) Eesti lühiuudised Varul: me ei taotle reformi seiskamist (1) Haldusreformi saatus on libisemas riigikohtu kätesse (2) Kiviaiast vulpsasid välja pea kahemeetrised maod 15.08 Esikaas Male Helgi Sallo võttis vastu arvukate õnnitlejate kallistusi ja kaisutusi Mälumäng Majandus Johan Dennelind: eestlased on maailma nõudlikemad kliendid (1) Brasiilia - endisest tiigrist miljonite töötuteni (1) Eestlase tooted on Brasiilias ihaldusobjektiks Välismaa Endised vangid olid tihti Stalini suhtes leplikud Kuidas 13 aastat vangilaagrit ei pannud Stalinit vihkama (3) Välismaa lühiuudised 15.08 Arvamus Juhtkiri: Venemaa augustineedus (2) Igor Gräzin: riigiäride hallid varjundid (26) Priit Pullerits: rikutud elamus (13) Kristina Potapova: millega tegelevad Venemaa finantseeritud organisatsioonid Euroopa Liidus? (16) Päeva karikatuur: Putini olümpiatraditsioonid Philippe Jourdan: veel kord Püha Rita kirikust Postimees 1991. aastal: valitsuskoalitsioonis kaks vene fraktsiooni Kultuur Armastus muudab maailma... Helgi Sallo võttis vastu arvukate õnnitlejate kallistusi ja kaisutusi Sport Ragnar Klavan edukast debüüdist: ega mul Arsenalist kahju ei ole Täna võistlevad Kolm maadlejat kolmel päeval medalijahil Peep Pahv: põlvkondade vahetuse valus dilemma (1) Õed Luiged said Kanterilt abi ja tantsisid maratoni finišis sambat Taimsoo puhkab spordist firmat juhtides ja langevarjuga hüpates Kurb, et medal rööviti, rõõm, et maailma tipus Michael Phelps lõpetas 23 kuldmedaliga Tolmoff lõpetas karjääri vägeva võiduga olümpial ja otsib uut hobi Tartu Kaks meest hukkus märjas viljas. Rasked küsimused on õhus Neljajalgsete pidu Ülenurmes Peidetud pannoos leidus torkeauke Mulgipuder mekib ka itaallastele Raadi konkursi võitis tagurpidi maja idee Kopp haukas seina järel seina Priit Pullerits: petised nurka! Korporandid kohtuvad igaveses õllelauas Sportijad pääsevad peagi taas jooksurajale Kultuurifoobiaid saab kärpida söögi ja tantsuga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eestlase tooted on Brasiilias ihaldusobjektiks

3 min lugemist
Havaianase olümpiaplätud Brasiilia rannaliivas. FOTO: SIPA/Scanpix

Kuigi Brasiilia majandus on praegu kiduras olukorras, on see siiski üsna suur ja mitmekesine, nõnda et tutvustamiseks välja valida vaid üksikud Brasiilia ettevõtted on keeruline. Kuid siiski – Postimees reastas kolm Brasiilia tootemarki, mida just eestlased teada võiksid.

Muusikud Caetano Veloso, Anitta ja Gilberto Gil esinemasRio olümpia avatseremoonial. Mõlemad mehed kandsid Oskleni rõivaid. FOTO: AFP/SCANPIX

* Osklen pakub Eesti juurtega minimalismi

Tegemist pole Brasiilia mõttes suure ettevõttega, kuid eestlaste jaoks on Osklen märgiline bränd. Nimelt on selle osanik ja asutaja Eesti päritolu Oskar Metsavaht. Metsavahi vanaisa rändas Brasiiliasse 1920ndatel koos tuhandete teiste eestlastega. Oskar Metsavaht ise enam eesti keelt ei räägi, kuid on Eesti suhtes sõbralikult meelestatud – ta on Eesti aukonsul Rios ja korduvalt ka Eestis käinud.

Osklen sai alguse isiklikust vajadusest. Nimelt plaanis arstiharidusega Oskar koos oma venna Leonardoga minna mägedesse matkama, ent Brasiilias polnud saada sobilikke rõivaid. Tuli käärid kangasse lüüa ja riided ise valmis õmmelda. Et selliste rõivaste nišš oli turul täitmata, sündis Osklen, mis nüüdseks on küll läbi elanud totaalse muutumise ja pakub matkariiete asemel parema sissetulekuga brasiillastele minimalistliku joonega igapäevarõivaid. Osklen on Rios väga populaarne kaubamärk ning Metsavahti teavad seal kõik. Vaat et iga keskklassi brasiillane soovib endale soetada paari Oskleni kuulsaid tenniseid, mis maksavad üle saja euro.

Oskleni rõivaid võis näha ka olümpiamängude avatseremoonial, kui lavale astusid Brasiilia ühed tuntumad ja armastatumad muusikud Caetano Veloso ja Gilberto Gil. Metsavaht jagas selle puhul emotsionaalset fotot oma Instagrami kontol, öeldes, et on au näha kahte olulisemat Brasiilia muusika esindajat Oskleni rõivastes mängude avatseremoonial. 

Mõned aastad tagasi ostis osa Osklenist SP Alpargatas Group, millele kuulub ka Havaianase kaubamärk.

* Havaianas – maailma kuulsaimad kummiplätud

Havaianas on ilmselt tuntuim Brasiilia tootemark ka Eestis, kus kummiplätude kandmise hooaeg on küll kahjuks üürike. Havaianas on brasiillaste rahvuslik uhkus, kuid tasub meeles pidada, et keskklass kannab Havaianaseid ainult randa minekuks ja sealt tulekuks. Tööle ega restorani pole nendega viisakas astuda. Laialt on levinud Havaianaste kandmine madalama sissetulekuga brasiillaste ja turistide seas. Ehk siis parim võimalik viis end Rios gringo’na näidata on jala otsa lükata paar Havaianaseid.

Brasiillaste varvaste otsas kõlguvad kummist jalavarjud (mis muidugi tegelikult suurt midagi ei varja) juba 1960ndatest. Tänusõnad nende eest tuleb öelda šoti päritolu Rober Fraserile, kes saabus Brasiiliasse 20. sajandi alguses ning oli 1950ndate lõpuks välja mõelnud kummist versiooni zori sandaalidest, mida kandsid Jaapanist tulnud immigrandid. Ja jaapanlasi saabus Brasiiliasse palju, praegugi elab São Paulos maailma suurim jaapanlaste kogukond väljaspool Jaapanit. 1962. aastal registreeritud kaubamärgiga plätud said kiiresti niivõrd populaarseks, et aasta pärast nende turule tulemist toodeti päevas juba üle 13 000 paari Havaianaseid.

* Embraer viib kõrgustesse

Brasiilia lennukitootja Embraer sai eestlastele tuttavaks, kui Estonian Airi juht Tero Taskila teatas 2012. aastal, et lennufirma vajab oma uue strateegia elluviimiseks 12 Embraeri E-Jet tüüpi lennukit ning seni kasutuses olnud Boeingud tuleb välja vahetada. Suur osa lubatud lennukitest Eestisse siiski ei jõudnud ning Estonian Air kasutas vaid nelja Embraeri.

Ühe Embraeriga lendab praegu Estonian Airi mantlipärija Nordica ja brasiillaste lennukimark on hästi tuttav neile, kes on pidanud viimasel ajal lendama Tallinnast Brüsselisse. Embraer on üks suurimaid lennukitootjaid maailmas ning oma peaaegu 50 tegutsemisaasta jooksul on ettevõte müünud enam kui 5000 lennukit üle maailma. Ettevõte ise nimetab end turuliidriks just kuni 120-kohaliste kommertslennukite tootjate seas. 

Embraer on üks olulisemaid Brasiilia eksportööre, lisaks tsiviillennundusele on neil käsi sees ka kaitse- ja julgeolekutööstuses. Nii nagu Brasiilia majandusel, ei lähe ka Embraeril praegu just kõige paremini – tänavu teises kvartalis oli firma kahjumis, mis ulatus 337 miljoni Brasiilia reaalini ehk peaaegu 100 miljoni euroni. Aasta tagasi teenis firma teises kvartalis 399 miljonit reaali ehk umbes 114 miljonit eurot kasumit.

Kahjum on seotud sellega, et ettevõtet kahtlustatakse altkäemaksu andmises Dominikaani Vabariigis, et kindlustada endale võite lennukihangetes. Augusti algul teatas ettevõte, et peab hoidma reservis 200 miljonit dollarit võimaliku trahvisumma tasumiseks. Mõned päevad tagasi teatati, et 200 miljoni USA dollari kokku hoidmiseks tuleb hakata koondama. Kui paljud inimesed tööst ilma jäävad, ettevõte veel ei ütle. Kokku töötab Embraeris umbes 17 000 inimest.

Seotud lood
13.08.2016 16.08.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto