Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kunstnik Enn Põldroosi suured hetked

FOTO: Erakogu

Eesti ajaloos oli 1980ndate lõpp, 1990ndate algus kolmas kord, mil vaimuinimesed ja kunstnikud ühiskonnaelus ja poliitikas ilma tegid. Sada aastat varem olid rahvusliku ärkamise juhtideks Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt, Johann Köler ja seejärel Jaan Tõnisson. Teisel korral, 1905. ja 1917. aastate Vene revolutsioonide aegu olid aktsioonis Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Eduard Vilde. Kolmas kord jõudis kätte 1980ndate keskpaigas, mil eesti poliitiline avangard moodustuski loovharitlastest (kirjanikest, kunstnikest, heliloojatest, teatriinimestest ja teadlastest). 1985. aastal valiti Enn Põldroos neljaks aastaks Eesti NSV Kunstnike Liidu esimeheks. Kunstipoliitika tegemise kõrval sukeldus kunstniku ja isiksusena autoriteedi pälvinud Põldroos Eesti vabastusliikumisse. Molbert pidi teda ootama jääma 1992. aastani, mil Põldroos lahkus aktiivsest poliitikast. Siiski jagus talle liidrirolli veel 1990ndatelgi, mil ta esimehe ja presidendina juhtis 1995–1998 Eesti Kunstnike Liitu.

Tellijale Tellijale

18. märtsil 1990. aastal valiti Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis. Enn Põldroos oli täiendvalimiste tulemusel 1988. aastal olnud juba ka eelmise koosseisu liige. Täiendvalimised tähendasid tegelikult olulist sammu demokraatia poole. Kodanikualgatus oli võimalik. Nii oli Vaino Väljase «konkurendiks» Hillar Hallaste, Põldroosi vastaskandidaatideks aga Vello Saatpalu ja üks venelane.

Poliitikasse tuldi tookord oma kutsetöölt (arstid, õpetajad, agronoomid, ajakirjanikud, teadlased, kunstnikud, kirjanikud, advokaadid jne). Aeg oli liigestest lahti, võimalus taastada Eesti riiklus asus käeulatuses. Seda oli lubanud ka enamik ülemnõukogusse kandideerijatest. Oli kujunenud omamoodi piirolukord. Ühelt poolt püüdis Moskva keskvõim veel ohjata ebamääraste lubaduste ja ähvardustega demokraatlikest rahvaliikumistest haaratud impeeriumi. Teiselt poolt, Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokoll oli tühistatud, Isemajandava Eesti programm vastu võetud, esimene deklaratsioon Eesti NSV

18.08.2016 22.08.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto