Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees 1929. aastal: ilustav nõukogude propaganda

Nõukogude propagandaplakat Jossif Stalinist. FOTO: SCANPIX

1. augustil oli kõikide maade kommunistidele ülesandeks tehtud kirjeldada ilusates värvides nõukogude majanduslise seisukorra paranemist ja eriti tööstuse kõrget tasapinda.

Järgnevad numbrid kõnelevad vähe teistsugust keelt. Kõrgema rahvamajanduse nõukogu arvestuse järele ulatas suurtööstuse koguväärtus 1913. a. 5480 milj. kuldrublani. 1926. a. oli see kulutuse ja mitte otstarbekohase tarvitamise tõttu langenud 40 prots. võrra, s-t. 2 miljardi kuldrublani, kuigi riik iga aastaga kasvavaid summasid tööstuste korrashoidmiseks ohverdas. 1928. a. eelarves on selleks ette nähtud 2256 miljoni.

Samal ajal on nõukogude tööstusel riigile võlgasid 4330 rubla.

Teatavasti ei läinud need tööstused omal ajal riigile pennigi maksma, vaid tõid maksude näol veel sisse pool miljardit kuldrubla. Praegu ei ole tööstuse toodang isegi tolleaegset kvatumi saavutanud. Loomulikult kõnelevad nõukogude propagandabroshüürid teist keelt, sest nende suurte summade juures on rubla kursi langemine jäetud arvesse võtmata.

Talupoegade võitmiseks töötab propaganda organisatsioon, mille töö tagajärjed siiski väga väikesteks osutuvad. Nii arvabki «Pravda», et maal leidub veel küll hoiusummasid. Huvitav, milliseid abinõusid kasutatakse nende saamiseks riigi käsutusse. 16.08.1929

15.08.2016 17.08.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto