L, 13.08.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tants, trall ja kakelung

Verni Leivak
, Arteri toimetaja
Tants, trall ja kakelung
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Selline nägi välja osake Pärnu ööklubist
Miraaž 90ndate esimesel poolel.
Selline nägi välja osake Pärnu ööklubist Miraaž 90ndate esimesel poolel. Foto: Erakogu

Meelelahutust tarbiti 25 aastat tagasi sama usinasti nagu praegu, ehkki rahval oli raha vähe. Esimesed ööklubid, rääkimata varieteedest ja rokifestivalidest, olid publikut pungil täis. Tormi joosti ka videosalongidele, kus pakuti ohtrasti õudust ja erootikat.

Veerandsaja aasta tagused päeva- ja nädalalehed on hulgaliselt täis kuulutusi: «Palun abi välispassi saamisel», «vahetada 500 sealihakonservi (à 350 grammi) uue kahesüsteemse (kaugjuhtimisega) värviteleri vastu või müüa», «Üürin kümneks päevaks «Turist»-tüüpi jalgratta», «Kolm 29-aastast nooruslikku saledat tütarlast tutvuksid meeleldi elurõõmsate, lubadusi täitvate mittevaeste meesterahvastega (vananaistesuvi on tulekul)», «Müüa Sprindi pilet, mis võitis Zaporožets 968M», «Aidake emigreeruda Soome, Rootsi või mujale, vastutasuks ZIL-130 ja Husqvarna». Kõigi nende alltekst on, et raha on kuratlikult vähe.

Palka võis ju saada, aga rubla kurss muutus vaat et päevadega üha madalamaks ning need, kel oli valuutat, võisid ennast peaaegu miljonärina tunda. Miks ka mitte, kui saja Soome margaga võis Aeroflotiga lennata kas või New Yorki. Ja mõelda vaid, millise õnnega olid koos ansambli Compromise Blue liikmed, kui nad Šveitsi väisasid. Sai ju pillimeestele kiiresti selgeks, et Lenini pildiga Vene metallrublat peavad kohalikud rahaautomaadid viieks Šveitsi frangiks, mistõttu said need korralikku lüpsi.

Tagasi üles