Sisukord
Arvamus
Postimees
17.08.2016
Eesti Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Eesti lühiuudised Riigi õigusabi muutub kättesaadavamaks Kiltsis maandus esimene riigipiire ületanud droon Vanemad karistasid last autost väljaviskamisega (25) Piirangute kaotamine eeldab uute seakatkujuhtude puudumist Oliver Kruuda peeti maksukuriteos kahtlustatavana kinni (1) Kontoritöötajad tekitasid relvabuumi (2) Tillukesest Pisisaarest hiigelsuurde Bangkokki Eesti riigi taassünni päevast Paju lahinguväljale Mälumäng Õunaraksus käinud karu jäi fotograafile vahele Juba kolm päeva vaikust – TV3 väldib vastamist (1) Geenidopinguga üritatakse petmist varjata Majandus Kastein: minu lahkumine pole seotud Saku kehvade tulemustega (1) Ratsa rikkaks? Vaevalt küll Välismaa Putini ustav teener Anton Vaino lahkab universumi saladusi (4) Uurijate raske tee peavoolu Kampaaniameistri kahtlane minevik vähendab Trumpi võimalusi Rootsi välispoliitika ajab türklased marru (1) Trumpi leer sõbrustab Venemaaga Arvamus David Satter: nii Clintoni kui ka Trumpi võit oleks USA jaoks ühtviisi katastroof (7) Indrek Ibrus: EAS – impordi toetaja? Eva-Lotta Kivi: kes on parim festivalikorraldaja? Juhtkiri: relvastuv Eesti (3) Lugejate kirjad: presidendist, ajakirjandusest, Eesti asjast ja vabadusest Postimees 1993. aastal: keskfraktsioon ähvardab Indrek Kannikut vangimajaga Andres Kraas: uued tööstuspargid Ida-Virus – nagu surnud sea nuumamine (1) Sport Viimasel hetkel olümpiale saanud venelased eestlaste teel ees, hoiatusi ka ei anta Olümpiakillud: noor brasiillane üllatas Lavillenie'd, taevast lendas alla kaamera Peep Pahv: tants või tulemus? (25) Väärikalt kaotanud Nabi seisab teelahkmel Meeleheitlik viskumine ihaldatud kulla järele (1) Venelaste vastuolulised võidud poksiringis külvavad skandaale Alaska tipust Argentina lõunatipuni: vabatahtlikust võimlemisveterani seiklusrikas elutee Korvpalliturniiril püsib jätkuvalt õhus üks suur küsimus Terve elu sõbrad ja nüüd koos olümpial Tarbija Piimajoogid üllatavad oma suure suhkrusisaldusega Tartu Lõuna prefektuur saab mitukümmend uut autot Kooliaasta algus läheneb, tänavaremont kogub hoogu Maakool kasvab põgenike varal (1) Turumüüjad ei taha pidupäeval tööd teha Heljo Pikhof: muidumängudeks pole meil praegu aega (3) Märt Meesak: Reformierakond on hiljaks jäänud Kodutute kodu kaob visalt võõralt õuelt Raamatukogu ees valmib nägus väljak Vanemuine elab uue lavatehnika ootuses Varnja rahvas käib muuseumis vett võtmas, ukselink kaasas Kaptenipagunid sugu ei küsi (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: relvastuv Eesti

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Eestis on üle 27 000 relvaomaniku, kelle arsenalis umbes 68 000 jahi-, sport- ja enesekaitserelva. 2016. aasta näitab kasvutrende, kuna esimese poolaasta vältel on Eesti elanike hulgas esmataotlejaid rohkem kui näiteks 2012. ja peaegu sama palju kui terve 2013. aasta vältel. Kindlasti on selle taga erinevad põhjused, alustades sellest, et Euroopa Liidus on suundumus relvapoliitika karmistamisele ja lõpetades sellega, et relva omamine annab teatava täiendava kindluse.

Kahtlemata on oma mõju avaldanud viimaste aastate jooksul maailmas toimuv, mis tekitab inimestes ebakindlust. Venemaa Ukraina-vastane agressioon on paljude teadvusesse tagasi toonud hirmud, mis pärast külma sõja lõppu unustatud, ennekõike hirmu võimaliku sõjalise konflikti ees.

Lisaks on kogu Euroopas nõudlust relvade järele kasvatanud teravnenud rändekriis ja sellega kaasnev, samuti Pariisis, Brüsselis jm Lääne-Euroopas islamistide toime pandud verised terroriteod. Relvade ja teiste enesekaitsevahendite müük, ka nõudlus enesekaitsekursuste järele on viimasel ajal oluliselt suurenenud nii Kesk-Euroopa maades kui ka Prantsusmaal ja Belgias.

Mitmes Euroopa riigis, näiteks Suurbritannias ja Hollandis, on eraisikutel relvade ja laskemoona hankimise muutnud seadusandjad peaaegu võimatuks. Kuid seoses viimaste terroriaktidega kostab järjest enam hääli, mis soovitavad olukorras, kus Euroopa Liitu on kontrollimatult valgunud sisserändajaid ja valitsused ei suuda oma kodanike turvalisust endisel määral tagada, tulirelvade omandamist käsitlevat seadust mitte karmistada, vaid hoopis pehmendada.

Näiteks Iisraelis on tsiviilisikud tõepoolest nende valduses olevate relvadega terroriakte ära hoidnud, kuid on kaheldav, et samasugune praktika Euroopas positiivseid tulemusi annaks.

Relvaomamise poolt- ja vastuargumente on muidugi erinevaid. Vaatamata sellele, kui hea ka poleks seadus, ei paindu elu 100% seaduste regulatsiooni alla. Tulirelvad võivad sattuda selleks mitte sobivate, muuhulgas psüühiliselt ebastabiilsete peremeeste kätte, samuti tuleb ette relvade kaotamist, neid varastatakse. Statistika järgi on see ka Eestis probleemne koht.

Samas võib statistikast leida kinnitust ka vastupidisele: mida rohkem on eraisikutel enesekaitseks relvi, seda vähem kuritegevust. Ükski kurjategija ei soovi võtta riski, et see, kellele kallale tungitakse, võiks enda kaitseks relva kasutada. Näiteks Ameerika vanglates läbi viidud uuringu käigus kinnitas 60% vastanutest, et oleksid loobunud kuriteost, kui eksisteerinuks teoreetilinegi võimalus, et ohvril on enesekaitseks relv.

Seotud lood
16.08.2016 18.08.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto