Sisukord
Arvamus
Postimees

Ivan Makarov: «Vene ombudsman» tahab Eesti poliitikuid ööpäevaks tooli külge siduda

3 min lugemist
Ivan Makarov FOTO: Teet Suur

Märkimisväärne osa Eesti elanikest tarbib venekeelset meediat, külastades ka ähmasema kuuluvus- ja rahastamistaustaga portaale, mis on globaalse «Vene maailma» mõtteline osa ja esindab naaberriigi huve, kirjutab ajakirjanik Ivan Makarov.

See on agressiivne tõemonopolistlik keskkond: kogu ülejäänud Eesti meedia kuulutatakse seal Eesti natsionalistliku valitsuse hääletoruks. Hea küsimus meie sotsioloogidele: kui suur kõlapind on baltija.eu sugustel portaalidel, mille usinat tööd eestlased nagu ei märkakski?

Literaat Mihhail Petrov, kommenteerides «Russkoje informatsionnoje pole» portaalis Harjumaa kohtus süüdi mõistetud pedofiili määramist baltnews.ee peatoimetajaks, hindas osatähtsust nii: «Moskvast rahastatava suure internetiprojekti peatoimetajana sai Levõh-Levik Eestis toimuva informatsioonilise vastasseisu, veelgi enam, sõja üheks võtmefiguuriks.»

Külastasin «Eesti vene kogukonna infoportaali» baltija.eu (kogukonnas on üle 300 000 inimese – miks reklaamiandjad küll tormi ei jookse?). Petrovil on õigus – tekibki külma sõja tunne. «NATO ja Eesti – kaks protsenti demokraatiat, isikuvabadust ja südametunnistust», on «Russkaja škola Estonii» nõukogu liikme Andrei Lobovi artikkel. Seni arvasin, et see organisatsioon oli loodud vene kooli, mitte Venemaa sõjaliste huvide eest seismiseks.

Toom pole vist kuulnud ohust, mida kujutavad inimeludele väljalülitatud transponderitega Vene sõjalennukid Läänemere kohal.

Artikkel «Andrei Zarenkov tõdeb: Eestis on nüüd väga vähe raha ja kõigile ei jagu» on pädevaim arvamus, kuna Eesti «antifašistliku komitee» juht Zarenkov istus vanglas korduva altkäemaksu võtmise eest. Äkki kurnas ta majanduslikult Maardu fašiste? Nüüd lahkab ta poliitilist korruptsiooni Eestis nagu õige mees…

Yana Toom loetleb viimaste terroriaktide ohvreid ja küsib: «Kas keegi teab kedagi, kelle elu ohustaks putinlik propaganda või putinlik agressioon Baltimaade suhtes? Kas me üldse oleme võimelised eristama prioriteete?» Toom pole vist kuulnud ohust, mida kujutavad inimeludele väljalülitatud transponderitega Vene sõjalennukid Läänemere kohal, ja tuhanded Ukraina vastu teostatava agressiooni käigus mõrvatud inimesed tema prioriteetide hulka nähtavasti ei kuulu.

Yana Toom kohtumisel Süüria presidendi Bashar al-Assadiga. Foto: Scanpix FOTO: AFP / Scanpix

Eesti territooriumilt röövitud Eesti ohvitseri vabastamisnõude poolt mittehääletamine europarlamendis ja Süüria sõjaroimari külastamine räägivad selget keelt tema prioriteetidest. Tundub, et eurosaadik ja tema nõunik Margarita Kornõševa suhtuvad mõistvalt inimröövidesse, kuna Kornõševa kirjutab oma maad kaitsnud Ukraina ohvitserist Nadežda Savtšenkost (kes samuti rööviti oma riigi territooriumilt ja viidi Venemaale, kus tema üle mõisteti «kohut») harvaesineva vaenulikkusega, võrreldes kohutavaid vaimseid ja füüsilisi kannatusi talunud naispantvangi ahviga ning nimetades Savtšenkole kaasa tundnud eesti ajakirjanike esinemisi «oigamiseks ja röökimiseks».

Aga süütu putinliku propaganda suhtes on Toomil õigus: propaganda kui selline ei tapa kedagi, ka Goebbelsi oma seda otseselt ju ei teinud… Baltija.eu teatab, et «Krimmi vabariigi» juht Aksjonov kohtus Simferopolis inimõigusi uurinud Prantsuse Vabariigi senati ja rahvuskogu delegatsiooniga, mille juht, rahvuskogu liige Thierry Mariani ütles kokkuvõtteks pressikonverentsil: «Parem on olla krimmitatarlane, kui olla venelane ühes Balti riikidest.» Mulle aga tundub, et targem on (olla) leitnant Dub Austria keisririigis kui rahvuskogu saadik Mariani Prantsusmaal.

Sergei Seredenko. Foto: Sergei Trofimov / Den za Dnjom FOTO: /

Veel nalja: «tuntud Eesti inimõiguslase Sergei Seredenko» (kes oli omal ajal «avastanud» Eesti euromündil Venemaa territooriumi ja pani Vene saatkonna äärmiselt lolli olukorda) intervjuu Venemaa pressile, kus ta ütles: «Minu unistus – saada kedagi eesti poliitikutest ööpäevaks. Parem tooli külge seotuna. Ma tahan aru saada, mis on seal peas.» End «vene ombudsmaniks» tituleerinud mees ei täpsustanud, kas ta kasutaks sealjuures haamrit või põlevaid konisid, kuid kohe näha, et vana hea KGB huumor on tal veres. Ajaloo kogemus tõestab, et uue võimaluse tekkimisel tooli külge sidujaid meil jaguks. Seepärast astuski Eesti NATOsse.

Sain veel teada, et Paide arvamusfestival on muutumas «Venemaa-vastase propaganda platsiks», kuna selles osaleb Avatud Eesti Fond. Konkreetsete poliitikute suhtes kasutatakse väljendeid «integrast», «fašist» jne. Ei leia ühtegi helget infolaiku, ei ühtegi eriarvamust. Kui uskuda portaali, siis Eesti on üks hull koht küll. Küsimus on vaid selles, kui paljud jäävad seda uskuma.

Seotud lood
22.02.2020 25.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto