Sisukord
Eesti
Tänane leht

Maailmaränduri tõi koju õpihimu

3 min lugemist
Aastaid võõrsil elanud Birgit Uibu ütleb, et reisimine annab võrratu kogemuse ja alles pärast seda saab aru, kui armas on Eestis. FOTO: Liis Treimann

Pärast 2010. aastal Pärnu gümnaasiumi lõpetamist ei suutnud Birgit Uibu otsustada, mida ta soovib elus edasi teha. Austraaliasse minek tundus kõige parem mõte ja nii ühineski Birgit nende tuhandete elumõtte otsingutes noortega, kes valisid vaba ja õnneliku iseseisva elu alustuseks maailma kuklapoole.

Soov rännata ja kõike proovida oli nooruse uljusest pungil! Nii töötas ta Austraalias farmis traktorijuhina, aga ka hotellitöötaja ja bussijuhina. Alguses oli koos sõbrannaga ja koges kaugel maal ka tüssamisi, kuid sellest hoolimata jätkas hiljem päris üksi.

«Avastasin, kui lahe on üksinda reisida! Nii kohtad rohkem uusi inimesi, ei räägi ainult eesti keeles, ei jää muust maailmast kõrvale. Üksi olles oled aja peremees. Võid otsustada, et keerad ümber, ja lähed hoopis teisele poole. See on luksus,» tõdeb Birgit.

Pärast Austraalia seiklusi jõudis Birgit Taani, kus töötas koristajana. Siis tekkis mõte, et võiks tulla Eestisse tagasi ja kooli minna, aga jõudis hoopis Uus-Meremaale, kus ta töötas ühes tele- ja kommunikatsioonifirmas kontorihaldajana. Hirmu ja pigistavat koduigatsust pole ta kunagi eriti tundnud.

«Emal oli raske. Õde töötas samal ajal Inglismaal, isa oli Soomes ja mina läksin kodust ära. Emal oli küll väga suur igatsus ja valu,» tõdeb Birgit. «Aga reisimine annab võrratu kogemuse. Pärast seda näed ilma teistmoodi ja mõistad, kui armas on Eesti. Kui head, targad, ausad inimesed siin on.»

Birgit oleks soovinud veel rohkem rännata, aga õppimisisu oli niivõrd suur, et ta jõudis pärast nelja aastat võõrsil tagasi Eestisse ja asus EBSis õppima rahvusvahelist ärindust finantssuunal. Matemaatika ja nuputamine on 8. klassis sudoku meistrivõistlused võitnud Birgitile alati meeldinud.

Särav, naerust pakatav, avatud ja suurte plaanidega Birgit jumaldab tantsimist. Tänu isale hakkas ta koolis tegelema rahvatantsuga ja jõudis ka suurele tantsupeole. «See oli nii võimas tunne! Nii uhke oli sel hetkel olla eestlane,» meenutab ta peo lummust. Ja seda, et kui ta märkas rahva seas oma ema-isa, siis eelkõige pisaraid isa silmas.

Birgiti isa töötab Soomes laevaehitusel, ema on Are kooli juhataja. Birgit sooviks proovida ettevõtjaks olemist. «Luua midagi täiesti ise. Väiksena oli unistus, et olen kunagi tantsuõpetaja ja teen oma tantsukooli, nii et võib-olla see unistus kunagi täitubki,» loodab vaba Eestiga ühevanune noor naine.

Mida aeg edasi, seda enam on 20. august olnud talle riigi iseseisvuse taastamise päev. «Kunagi oli see mulle lihtsalt sünnipäev ja ma ei saanud väga aru, miks on lipud väljas ja poed kinni. Nüüd on see päev minu jaoks väga eriliseks saanud. Mõtlen, et Eesti on praeguseks juba 25 aastat taas vaba olnud. See teeb selle päeva väga eriliseks, ma tunnen tõelist sidet oma maaga.»

Ema on tütrele meenutanud, et kui ta kella 19 ajal sündis, siis jooksid arstid kõik teleka ette ja värske ema jäi palatisse üksi. Birgiti isa oli sel ajal Kaitseliidus ja pidi vahetult enne 20. augusti sündmusi Narva sõitma ehk närveerimist oli palju. Kui isa lõpuks haiglasse jõudis, tõi ta tütre sünni puhul emale tikreid.

Vanematelt on Birgit õppinud austust teiste inimeste vastu, vastutulelikkust, heatahtlikkust. «Olen neilt õppinud, kuidas olla inimeste vastu hea. Ma ei eelda, ei oota inimestest midagi, aga inimeste vastu tuleb olla hea, isegi kui nemad seda ei ole.»

Palju rännanuna hindab ta Eestit väikse, kokkuhoidva riigina. «Kui välismaale lähed ja eestlasi kohtad, siis on väga eriline tunne. Eriti praegu, kui vaatad, mis kogu maailmas toimub, siis on Eestis väga hea, turvaline elada,» tunnistab ta. «Tänu sellele, et olen Eestis sündinud, on mul nii palju võimalusi, vabadusi olnud. Meieealistel noortel on väga vedanud.»

Seotud lood
    17.08.2016 19.08.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto