Sisukord
Arhiiv
Postimees
19.08.2016
Eesti Kastein vallandati armusuhte tõttu (17) Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Kogu Eesti pidutseb Horoskoop Noored, kes ei oska hääldada «ENSV» (1) Marssal Jazov jõudis ainsana lugupidamise ära oodata (1) Kuidas on läinud NSV Liidu endistel vabariikidel Haigekassa on 33 miljoniga kahjumis (20) Ärevad päevad: mis juhtus 25 aastat tagasi (1) Mis on 25 aastat hiljem esimene asi, mis 1991. aastale mõeldes meelde tuleb? (1) Peamine, et õnnestus vältida kodusõda nagu Jugoslaavias Välismaa Välismaa lühiuudised 19.08 Hispaania jõudis koalitsioonikõnelusteni Poolakaid ärritab natside surmalaagrite kaelamäärimine Arvamus Rein Veidemann: kuniks mälu, seniks elu (6) Ellemann-Jensen taasiseseisvumisest: Eestil on uskumatult vedanud (1) Kuidas on läinud NSV Liidu endistel vabariikidel Juhtkiri: jalad kõhu alt välja, minister Ossinovski Ivar Raig: Eesti taasiseseisvus võideti Moskvas (9) Olev Remsu: kes oli Gorbatšov? Paradoks paradoksi järel (4) Päeva karikatuur: nõukogude okupatsioonist üha kaugemale Erkki Bahovski: iseseisvuse taastamine andis kogemuse, mida läänes paljudel pole (3) Sport Eestlased Rios Õnnelik Balta – terve ja maailma hüppajate eliidis (2) Suur lootus, suur hirm ja suur võimalus ajalugu teha Odaviskajatel jäi eesmärk saavutamata Jõhkrad päevad tõid Mägile Rios rahuldustunde Proffide murevaba olümpia, ülejäänud muretsevad raha pärast Mariel Gregor: Rio pisarad (2) Mäe treener: tema aeg veel tuleb Arter Põgenemine Lätti Suvelõpu sumisejad Kuidas Nõukogude Liidu lagunemine meid peenraorjusest päästis Valgeranna ajakapsel Olümpiaturisti elu võlu ja valu Rios Tants, trall ja kakelung Karvapallid vallutavad maailma Soovitusi lähipäeviks Moehullused aastast 1991 Kes oli kauneim kogu maal aastal 1991? Kunstnik Enn Põldroosi suured hetked Kolm päeva augustis (1) Vabariigi eel: 24 tundi kiluvõileibu Vabadus ähvardas tappa spordihuvi Miljonite unistuste auto (2) Tartu Piirissaar: ööd on siin mustad ja võsast kostab ulgumist Jõgeva rahval on vesi ahjus, täpsemalt suitsuahjus Ants Laaneotsa unetu öö lennuväe staabis Rulluisutajad vallutavad nädalavahetusel Raadi Maavanemal läks hommikul mõte küüditamisele Abilinnapea ärkas suvilas hirmsa mürina peale Linnavolikogu arutas ka musta stsenaariumi Vabadusesõnum võõral maal võõras keeles Nuustakule koguneb laskesuusaeliit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Proffide murevaba olümpia, ülejäänud muretsevad raha pärast

3 min lugemist
USA korvpallistaarid DeAndre Jordan (vasakul) ja Kevin Durant võivad olümpial mõnuga lustida - kuldmedalit võita on ikka tore, kuid reaalsuses see nende igapäevaelu kuidagi ei mõjuta. FOTO: SCANPIX

Olümpiamängud on läbi ajaloo olnud justkui amatöörspordi suursündmus. Reaalsus on aga see, et nelja aasta suurimal spordipeol püüavad aina enam pilke atleedid, kes teenivad aastas kümneid miljoneid eurosid ja kellele ei ole olümpiakuld üldse kõige tähtsam tiitel, mida püüda. Vaadates kõige suurema aastateenistusega Rio olümpial osalevaid sportlasi ja kõrvutades neid Eesti OM-koondise kõige rikkamate atleetidega, võib näha, et maailma suurnimed teenivad paari päevaga sama summa, mille meie parimad aastaga. 

Tellijale Tellijale

Kõige rikkamad Rio olümpial osalevad sportlased on USA korvpallistaar Kevin Durant ja Serbia tennisist Novak Djokovic, kes teenisid viimase aasta jooksul koos sponsorrahaga keskmiselt 130 000 eurot päevas! Aastane sissetulek on mõlemal mehel ligi 50 miljonit eurot. Eestlaste Rio koondisest on suurima palgaga sportlased jalgratturid Rein Taaramäe ja Tanel Kangert, kellest esimene teenib aastas umbes kolm ja teine ligikaudu kaks Duranti/Djokovici päevapalka.

Keskmise olümpiasportlasega võrreldes võivad ka Taaramäe ja Kangert end majanduslikult väga kindlalt tunda – keskmine olümpialane näeb sellist palka ainult unes. Nii tunnistasid ka Eesti ratturid, et nemad ei pea õnneks erinevalt paljudest saatusekaaslastest olümpiamängude õnnestumise või ebaõnnestumise pärast väga muretsema, kuna nende edasine majanduslik heaolu ei sõltu kuidagi Rios näidatavatest tulemustest.

«Meil ei ole sellist asja nagu olümpiatsükkel. Meil on omad võidusõidud, kus peame head olema. Seega on ratturitel paljude teiste alade sportlastega võrreldes olümpial stressi vähem,» tunnistas Kangert. «Saame seega vabamalt võtta ega pea muretsema, mis juhtub, kui olümpia ei õnnestu.»

18.08.2016 22.08.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto