Sisukord
Arvamus
Postimees
19.08.2016
Eesti Kastein vallandati armusuhte tõttu (17) Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Kogu Eesti pidutseb Horoskoop Noored, kes ei oska hääldada «ENSV» (1) Marssal Jazov jõudis ainsana lugupidamise ära oodata (1) Kuidas on läinud NSV Liidu endistel vabariikidel Haigekassa on 33 miljoniga kahjumis (20) Ärevad päevad: mis juhtus 25 aastat tagasi (1) Mis on 25 aastat hiljem esimene asi, mis 1991. aastale mõeldes meelde tuleb? (1) Peamine, et õnnestus vältida kodusõda nagu Jugoslaavias Välismaa Välismaa lühiuudised 19.08 Hispaania jõudis koalitsioonikõnelusteni Poolakaid ärritab natside surmalaagrite kaelamäärimine Arvamus Rein Veidemann: kuniks mälu, seniks elu (6) Ellemann-Jensen taasiseseisvumisest: Eestil on uskumatult vedanud (1) Kuidas on läinud NSV Liidu endistel vabariikidel Juhtkiri: jalad kõhu alt välja, minister Ossinovski Ivar Raig: Eesti taasiseseisvus võideti Moskvas (9) Olev Remsu: kes oli Gorbatšov? Paradoks paradoksi järel (4) Päeva karikatuur: nõukogude okupatsioonist üha kaugemale Erkki Bahovski: iseseisvuse taastamine andis kogemuse, mida läänes paljudel pole (3) Sport Eestlased Rios Õnnelik Balta – terve ja maailma hüppajate eliidis (2) Suur lootus, suur hirm ja suur võimalus ajalugu teha Odaviskajatel jäi eesmärk saavutamata Jõhkrad päevad tõid Mägile Rios rahuldustunde Proffide murevaba olümpia, ülejäänud muretsevad raha pärast Mariel Gregor: Rio pisarad (2) Mäe treener: tema aeg veel tuleb Arter Põgenemine Lätti Suvelõpu sumisejad Kuidas Nõukogude Liidu lagunemine meid peenraorjusest päästis Valgeranna ajakapsel Olümpiaturisti elu võlu ja valu Rios Tants, trall ja kakelung Karvapallid vallutavad maailma Soovitusi lähipäeviks Moehullused aastast 1991 Kes oli kauneim kogu maal aastal 1991? Kunstnik Enn Põldroosi suured hetked Kolm päeva augustis (1) Vabariigi eel: 24 tundi kiluvõileibu Vabadus ähvardas tappa spordihuvi Miljonite unistuste auto (2) Tartu Piirissaar: ööd on siin mustad ja võsast kostab ulgumist Jõgeva rahval on vesi ahjus, täpsemalt suitsuahjus Ants Laaneotsa unetu öö lennuväe staabis Rulluisutajad vallutavad nädalavahetusel Raadi Maavanemal läks hommikul mõte küüditamisele Abilinnapea ärkas suvilas hirmsa mürina peale Linnavolikogu arutas ka musta stsenaariumi Vabadusesõnum võõral maal võõras keeles Nuustakule koguneb laskesuusaeliit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rein Veidemann: kuniks mälu, seniks elu

2 min lugemist
Rein Veidemann. FOTO: Peeter Langovits

See lendlause käibib nii inimeste, sündmuste kui ka kohtade puhul. Enne kinnistumist lineaarseks jutustuseks on ajalugugi inimmõõtmeline nii kaua, kuni seda ümbritsevad mälestused. Ja seejärel mälestuste mälestused. Siis jäävad vaid faktid, nende tõlgendused ning põhjuste-tagajärgede loetelu.

Nii on nüüd ka Eesti pöördeliste aastatega, alates laulvast revolutsioonist ja lõpetades Eesti iseseisvuse taastamisega 20. augustil 1991. Minu koduriiulil on mituteist raamatut asjaosalistega tehtud intervjuudega, mälestuste kogumikke või koguni autorikäsitlusi, alates Valter Udami «Taasiseseisvumisest» (1993), Mart Laari, Sirje Endre ja Urmas Oti koostatud «Teisest Eestist» ja «Eeslavast» (1996, 1998), Edgar Savisaare tuhandeleheküljelisest «Peaministrist» (2004) ja lõpetades Tarmo Vahteri «Vaba riigi tulekuga» (2011) ning Lehte Hainsalu ja Rein Järliku koostatud seitsmesajaleheküljelise koguteosega «Mitme tule vahel» (2011). Sinna vahele mahuvad Arvo Sirendi enam kui kuuesajaleheküljeline kogumik «Rahvavõimu manu, man ja mant» (2004), Madis Salumi käsitlus «Tagasiteel tulevikku» (2005), Tiit Made raamat «Ükskord niikuinii» (2006) jmt.

Kakskümmend viis aastat Suurest Hetkest hiljemgi tuleb mälestustele lisa. Rahvarinde muuseum annab välja oma toimetiste erinumbri «Olid alles ajad! Taasiseseisvunud Eesti Vabariik 25», milles astuvad meenutuste ja käsitlustega üles Edgar Savisaar, Heinz Valk, Mati Hint, Erik Terk, Rein Ruutsoo, Kostel Gerndorf, Küllo Arjakas. Uue intervjuuraamatu «Kuidas me pääsesime helgest tulevikust» on kokku pannud Rein Ruutsoo, Arvo Junti ja Peet Kask. Selles saavad sõna mitme Rahvarinde aktivisti kõrval Raivo Vare, Arno Allmann, Jüri Kraft, Rein Müllersoni jmt. Nemadki olid n-ö kättpidi iseseisvuse sepistamise juures. Esimest korda intervjueeritakse kolme venekeelset ülemnõukogu saadikut, kes olid märkinud end 20. augustil puudujaks, kuigi olid saalis, või ei osalenud hääletamisel (Vitali Menšikov, Klavdija Sergi, Vladimir Lebedev). Need on lugemiseks värvikad tekstid ja mitte ainult mulle kui omaaegsele kolleegile, vaid ka nendega raamatu kaudu esmatutvust sobitajaile.

Ent milleks see mälestusraamatute ning nimede loetelu? Aga sellepärast, et osutada pöördelisele ajale järgnenud memuaarse kihi paksusele. Seni, kuni asjaosalised ja tunnistajad on veel elus, oma mälestused ja tõlgendused kirja pannud, püsib võimalus korrigeerida mõnd uljast mineviku konstruktsiooni või ümber lükata pooltõdesid või lausvalet. Mälestused on nagu prismat läbiva valgusvoo murdumine eri värvi kiirteks. Ja silmas tuleb pidada sedagi, et minevik avaneb meile alati tagantvalguses, milles meie endi kõrval mängivad kaasa ka meie varjud (eelarvamused, isiklikud võidud või kaotused, rõõm või pettumus).

Seotud lood
    18.08.2016 22.08.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto