Sisukord
Eesti
Postimees
19.08.2016
Eesti Kastein vallandati armusuhte tõttu (17) Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Kogu Eesti pidutseb Horoskoop Noored, kes ei oska hääldada «ENSV» (1) Marssal Jazov jõudis ainsana lugupidamise ära oodata (1) Kuidas on läinud NSV Liidu endistel vabariikidel Haigekassa on 33 miljoniga kahjumis (20) Ärevad päevad: mis juhtus 25 aastat tagasi (1) Mis on 25 aastat hiljem esimene asi, mis 1991. aastale mõeldes meelde tuleb? (1) Peamine, et õnnestus vältida kodusõda nagu Jugoslaavias Välismaa Välismaa lühiuudised 19.08 Hispaania jõudis koalitsioonikõnelusteni Poolakaid ärritab natside surmalaagrite kaelamäärimine Arvamus Rein Veidemann: kuniks mälu, seniks elu (6) Ellemann-Jensen taasiseseisvumisest: Eestil on uskumatult vedanud (1) Kuidas on läinud NSV Liidu endistel vabariikidel Juhtkiri: jalad kõhu alt välja, minister Ossinovski Ivar Raig: Eesti taasiseseisvus võideti Moskvas (9) Olev Remsu: kes oli Gorbatšov? Paradoks paradoksi järel (4) Päeva karikatuur: nõukogude okupatsioonist üha kaugemale Erkki Bahovski: iseseisvuse taastamine andis kogemuse, mida läänes paljudel pole (3) Sport Eestlased Rios Õnnelik Balta – terve ja maailma hüppajate eliidis (2) Suur lootus, suur hirm ja suur võimalus ajalugu teha Odaviskajatel jäi eesmärk saavutamata Jõhkrad päevad tõid Mägile Rios rahuldustunde Proffide murevaba olümpia, ülejäänud muretsevad raha pärast Mariel Gregor: Rio pisarad (2) Mäe treener: tema aeg veel tuleb Arter Põgenemine Lätti Suvelõpu sumisejad Kuidas Nõukogude Liidu lagunemine meid peenraorjusest päästis Valgeranna ajakapsel Olümpiaturisti elu võlu ja valu Rios Tants, trall ja kakelung Karvapallid vallutavad maailma Soovitusi lähipäeviks Moehullused aastast 1991 Kes oli kauneim kogu maal aastal 1991? Kunstnik Enn Põldroosi suured hetked Kolm päeva augustis (1) Vabariigi eel: 24 tundi kiluvõileibu Vabadus ähvardas tappa spordihuvi Miljonite unistuste auto (2) Tartu Piirissaar: ööd on siin mustad ja võsast kostab ulgumist Jõgeva rahval on vesi ahjus, täpsemalt suitsuahjus Ants Laaneotsa unetu öö lennuväe staabis Rulluisutajad vallutavad nädalavahetusel Raadi Maavanemal läks hommikul mõte küüditamisele Abilinnapea ärkas suvilas hirmsa mürina peale Linnavolikogu arutas ka musta stsenaariumi Vabadusesõnum võõral maal võõras keeles Nuustakule koguneb laskesuusaeliit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mis on 25 aastat hiljem esimene asi, mis 1991. aastale mõeldes meelde tuleb?

2 min lugemist
Pärast Eesti taasiseseisvumise väljakuulutamist ülemnõukogu loožis 20. augusti hilisõhtul: Eesti Komitee ja ülemnõukogu olid jõudnud kokkuleppele, klaase Riia vahuveiniga löövad kokku (vasakult) Sirje Endre, Marju Lauristin, Vardo Rumessen, Tunne Kelam ja Arnold Rüütel. FOTO: Tiit Veermäe

Marju Lauristin, Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja asetäitja

Neist päevist on mul kõige enam meeles 20. augusti otsuse ettevalmistamine ning otsuse ettelugemine. Usun, et kõigil, kes sel hetkel Toompea saalis olid, on need elu suurimad positiivsed emotsioonid. Ja mul oli lisaks veel see, et olin sel hetkel ise puldis ja lugesin otsust ette.

Aga mäletan neist päevist ka negatiivseid emotsioone, mida ei tahaks mäletada. Olime koos Peeter Vihalemmaga Rootsis, kui Moskva sündmused algasid. Oli selge, et peame kiiresti tagasi tulema, aga käisime siiski ka esmaspäevasel miitingul, mida Stockholmis Baltimaade vabastamise toetuseks tollal igal esmaspäeval Norrmalmstorgi väljakul peeti. Ja kui me siis Tallinnas lennukiga maanduma hakkasime, paistsid all Vene sõdurid. Olin valmis, et nad ei jälgi niisama, vaid tegutsevad aktiivselt…

Sirje Endre, Eesti Komitee aseesimees

Alati näib, et ajalugu on kusagil kaugel. Aga tol õhtul kell 23.03 riigikogu seinakella poole vaadates oli ajalugu selles saalis selgelt tunda.

Kuigi iga 20. augusti eel ilmub välja inimesi, kes teatavad, et just tänu neile üldse taasiseseisvumine tuli, on siiski tähtsaim alati meelde tuletada, et Eesti riigi taastas Eesti rahvas. Meie kõigi koondumine ühise tahte alla tõi meile tänaseks 25 aastat kestnud taas vaba riigi. Ja tõi ilma vereta.

Heinz Valk, Eesti NSV Ülemnõukogu liige

Esimesena tulevad meelde toonased tunded: oli ärevus, oli mure ja oli ka lootus. Need olid omavahel põimunud, sest esiteks me ei teadnud, milleni võib riigipöördekatse jõuda, mis on selle tagajärjed ja kuidas see meid isiklikult puudutab. Seal kõrval oli teine tunne, et nüüd on meil harukordselt hea võimalus teha lõpuks teoks see, millest olime aastaid unistanud.

Ja lõpuks, kui see asi tehtud sai ja otsus vastu võetud, oli kohutav väsimus. Ei olnud isegi meeletut rõõmu, vaid väsimus. Sest olid olnud kaks päeva tõelist närvide mängu.

Seotud lood
18.08.2016 22.08.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto