Sisukord
Arvamus
Postimees
19.08.2016
Eesti Kastein vallandati armusuhte tõttu (17) Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Kogu Eesti pidutseb Horoskoop Noored, kes ei oska hääldada «ENSV» (1) Marssal Jazov jõudis ainsana lugupidamise ära oodata (1) Kuidas on läinud NSV Liidu endistel vabariikidel Haigekassa on 33 miljoniga kahjumis (20) Ärevad päevad: mis juhtus 25 aastat tagasi (1) Mis on 25 aastat hiljem esimene asi, mis 1991. aastale mõeldes meelde tuleb? (1) Peamine, et õnnestus vältida kodusõda nagu Jugoslaavias Välismaa Välismaa lühiuudised 19.08 Hispaania jõudis koalitsioonikõnelusteni Poolakaid ärritab natside surmalaagrite kaelamäärimine Arvamus Rein Veidemann: kuniks mälu, seniks elu (6) Ellemann-Jensen taasiseseisvumisest: Eestil on uskumatult vedanud (1) Kuidas on läinud NSV Liidu endistel vabariikidel Juhtkiri: jalad kõhu alt välja, minister Ossinovski Ivar Raig: Eesti taasiseseisvus võideti Moskvas (9) Olev Remsu: kes oli Gorbatšov? Paradoks paradoksi järel (4) Päeva karikatuur: nõukogude okupatsioonist üha kaugemale Erkki Bahovski: iseseisvuse taastamine andis kogemuse, mida läänes paljudel pole (3) Sport Eestlased Rios Õnnelik Balta – terve ja maailma hüppajate eliidis (2) Suur lootus, suur hirm ja suur võimalus ajalugu teha Odaviskajatel jäi eesmärk saavutamata Jõhkrad päevad tõid Mägile Rios rahuldustunde Proffide murevaba olümpia, ülejäänud muretsevad raha pärast Mariel Gregor: Rio pisarad (2) Mäe treener: tema aeg veel tuleb Arter Põgenemine Lätti Suvelõpu sumisejad Kuidas Nõukogude Liidu lagunemine meid peenraorjusest päästis Valgeranna ajakapsel Olümpiaturisti elu võlu ja valu Rios Tants, trall ja kakelung Karvapallid vallutavad maailma Soovitusi lähipäeviks Moehullused aastast 1991 Kes oli kauneim kogu maal aastal 1991? Kunstnik Enn Põldroosi suured hetked Kolm päeva augustis (1) Vabariigi eel: 24 tundi kiluvõileibu Vabadus ähvardas tappa spordihuvi Miljonite unistuste auto (2) Tartu Piirissaar: ööd on siin mustad ja võsast kostab ulgumist Jõgeva rahval on vesi ahjus, täpsemalt suitsuahjus Ants Laaneotsa unetu öö lennuväe staabis Rulluisutajad vallutavad nädalavahetusel Raadi Maavanemal läks hommikul mõte küüditamisele Abilinnapea ärkas suvilas hirmsa mürina peale Linnavolikogu arutas ka musta stsenaariumi Vabadusesõnum võõral maal võõras keeles Nuustakule koguneb laskesuusaeliit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: jalad kõhu alt välja, minister Ossinovski

2 min lugemist
Haigekassa sõnul on muudatuste eesmärk arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. FOTO: West Coast Surfer/picture alliance/moodboard/Scanpix

Haigekassa esimese poolasta miinus on ehmatav ja osutab selgelt, et poliitikutel on süsteemsete muudatuste otsustamiseks veel vähem aega, kui me varem arvata võisime. Samuti tähendab see, et tõenäoliselt saab riigieelarve miinus olema prognoositust suurem.

Isegi kui aasta kokkuvõttes on haigekassa kahjum pisut väiksem kui praegu, jäävad ometi alles pikaajalist trendi kujundavad tegurid. Kohe homme ei juhtu midagi väga hullu. Ravita jäänud massid ei hakka tänavatel surema ja selleni, et eelarvemiinus võiks hakata end patsientidele mingil moel tunda andma, läheb ka praeguse suure miinusega mitu aastat aega.

Otsustamatus viib aga paratamatult niikaugele, et usaldus süsteemi vastu kahaneb esmalt raviasutuste juhtide ning personali seas. Investeerimisotsuseid ning ka iga tohtri oma eluplaane hakkab kujundama teadmatus, mis saab kahe, kolme või viie aasta pärast.

Kirjutasime kahe kuu eest juhtkirjas: «Kui me tahame, et meie arstiabi oleks ka viie ja kümne aasta pärast vähemalt sama kõrgel tasemel (võrdluses teiste riikidega) kui praegu, siis on viimane aeg hakata tegema tõsiseid poliitilisi otsuseid. Meil on vaja vastust, mis moel me oma meditsiinisüsteemi tulevikus rahastame.» («Juhtkiri: poliitikud! Hakake otsustama! See on teie töö!», PM 11.06)

Praegust jooksvat miinust saab tõesti katta varem kogutud reservide abil. Terve talupojamõistus võiks aga öelda, et tegutsema tuleb hakata kohe. Kindlasti nõuavad tulevast kokkuhoidu võimaldavad ümberkorraldused aega, aga tõenäoliselt ka investeeringuid. Mõistagi on neid lihtsam teha, kui haigekassa reserve pole veel lastud tilgatumaks voolata.

Oleme varem olnud seisukohal, et ravikindlustuse ümberkorraldused peaksid olema hiljemalt järgmiste parlamendivalimiste teema, ning arvanud, et selleks ajaks peaks olema erakondadel pakkuda valijatele alternatiivseid lahendusi. Suur miinus näitab veenvalt, et nii kaua pole Eesti ühiskonnal aega oodata.

Alustegurid, mis haigekassa eelarvet mõjutavad, ei ole valitsuse kontrolli all. Mõju avaldab nii ühiskonna vananemine, ravitehnoloogiate areng (need muutuvad paremaks, aga ka kallimaks) kui ka palgakasvu surve. Küll on aga valitsuse võimuses teha ümberkorraldusi ja investeeringuid tehnoloogiasse ning töökorraldusse, mis hoiaks kokku arstide ja teiste meditsiinitöötajate aega – muudaks tegevust efektiivsemaks. Me ju teame, et meil on inimese kohta enam-vähem kaks korda rohkem arstivisiite aastas kui Põhjamaades. Sisuliselt põhjendamatute visiitide arvu vähendamiseks tuleb leida arukad ja tõhusad viisid. Samuti tuleb haiglavõrgu optimeerimisel teha ära needki otsused, mis ühe või teise poliitiku hirmu tõttu hääli kaotada on siiani tegemata.

See kõik oleks hea alus, millelt arutleda järgmiste valimiste eel, kas ja mille arvel anda meditsiinisüsteemile lisaraha.

Seotud lood
    18.08.2016 22.08.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto