Sisukord
Arvamus
Postimees
22.08.2016
Eesti Mälumäng Vorkuta pakub teise võimaluse eestlaste mälestuse hoidmiseks (1) Palju õnne Male Raskes joobes bussijuht oli varemgi purjuspäi rooli keeranud Dilbert Horoskoop Haiguste ravi tekitab ministrite seas erimeelsusi (2) Maastur sõitis pargitud autole otsa Eesti lühiuudised Ilves võõrustas viimast korda Kadriorus külalisi Majandus Raul Eamets: majandusel on läinud hästi, aga praegu tammume paigal Raivo Vare asemel saab Eesti Raudtee nõukogu liikmeks Priit Rohumaa Tere pankrot sobiks pankadele ja ülevõtjatele 25 aastat edulugu, aga ikka Soomest kõvasti maas (2) Välismaa KOHALIK VAADE: Bulgaariat väisavad ohtlikud uued külalised Saksamaa hakkab kodanikke ärgitama toitu ja vett varuma Välismaa lühiuudised Kurdi pulm muutus Türgis veresaunaks Merkelit ootab ees kurnav sügis (5) Arvamus Peeter Langovitsi tagasivaade: rahvas valis presidenti President Ilves: Eesti pole maine paradiis ega ka parima elukeskkonnaga riik maailmas. Veel mitte (4) Mammi riigikogulastele: lõpetage molutamine, hakake tööle! (7) Marti Aavik: mõjuagendid või lihtsalt nõrganärvilised? (5) Juhtkiri: olümpialiikumise tupik Kultuur Põrgupõhja jakuudi silme läbi Sport Medalimehed, tipud, kustunud lootused ja põrumised (9) Rio olümpiamängude kangelased Fosti ja Nurme: palvetamine, kokkukukkumine ja nauding maratonist Kõige kallim kuld! Küsimärgid kümnevõistluse tulevase tippmehe kohal Tarbija Spordiriided jäägu lihtsaks, tähtsaimad on jalanõud Tartu Bambona lao hävitas korstnast lennanud säde Eestlased jätsid rullimaratonil võidu koju Valgamaa vanaema suur mure: kuidas viis lapselast kooli alguseks kodulinna Tartusse saada? (1) Miks Tartu tänavailt üles võetud vana kivisillutis minema visatakse? Pidu palaval Piirissaarel sibula ja spordiga Mõisniku jonn sünnitas Jõgeva linna Ratturite pidupäevasõit lõppes ränkraske tõusuga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: olümpialiikumise tupik

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Eile lõppesid Rio de Janeiros järjekorras 31. nüüdisaegsed olümpiamängud. Eesti sportlased esinesid tublilt, mille üle pöidlahoidjad võivad tänulikud olla. Võideti medal, mitu sportlast tegi Rios oma hooaja parima võistluse. Kui varasemate mängude kontekstis on Eesti meedias aeg-ajalt räägitud olümpiaturismist, siis seekordsed eneseületused rõõmustavad ja annavad põhjust lootusrikkalt tulevikku vaadata, hoolimata sellest, et mitu sportlast jäi medalist napilt ilma.

Üks võidetud medal olümpial on Eestile hea tulemus, iga järgnev juba meeldiv boonus. Teise maailmasõja eelsed ajad, kui väike Eesti mahtus mõnedel mängudel medalitabelis koguni tosina edukaima riigi hulka, ei kordu enam kunagi, sest need olid teised ajad ning ka sport ja olümpialiikumine olid toona teistsugused.

Samas näitasid Rio olümpiamängud, et nüüdisaegne olümpialiikumine on jõudnud tupikusse ja vajab ümberkorraldusi. Olümpiamängudel pole enam palju ühist Pierre de Coubertini kauniste ideaalidega, alates 1980. aastatest on need muutunud rändavaks kommertstsirkuseks.

Olümpialiikumise jätkuval kommertsialiseerumisel on nii plusse kui ka miinuseid, kuid  tulevikus võib see osutuda ka tõsiseks piduriks. See dikteerib muuhulgas vajadust laiendada olümpiaprogrammi, mida puhtfüüsiliselt ei ole enam võimalik suuremaks venitada. Sellegipoolest lülitas ROK Rio mängude kavva kaks uut ala ning plaanib järgmistel Tokyo mängudel lisada veel viis.

Kui varem tõid olümpiamängud kasu spordi infrastruktuurile, siis nüüd tuleb korraldajatel olümpiakülade ja -infrastruktuuri rajamisele kulutada üüratuid summasid, rääkimata sellest, et linnad peavad kulutama juba kandideerimisel järjest suuremaid summasid, millest palju läheb tühja, kuna rajatud objektidele on sageli keeruline kasutust leida.

Näiteks 2014. aasta Sotši taliolümpiaks ei tulnud rajada juba mitte üks, vaid kaks olümpiaküla. Seepärast ongi neid, kes leiavad, et tali- ja suvemängud võiksidki roteeruda teatud ühtede ja samade korraldajate vahel – nii jääksid edaspidi ära ka viimaste olümpialinnade valimisega kaasnenud inetud korruptsiooniskandaalid ja intriigid.

Peale spordi kommertsialiseerumise tekitasid Rio mängud järjekordselt küsimusi spordi ja poliitika vahekorra kohta. Põhimõtteliselt võib rääkida palju tahes, et sport pole poliitika, kuid tahes-tahtmata moodustab sport sageli osa sellest.

Rio mängudega seoses tõusid taas valusalt esile dopinguteemad ning veel mõni päev enne avatseremooniat ähvardas Venemaa koondist mängudelt kõrvale jätmine, mis olnuks pretsedent, kuna iialgi pole dopinguprobleemide tõttu diskvalifitseeritud kogu koondist. Tegemist pole vaid Venemaa probleemiga; edaspidi tuleb kindlasti tõhustada dopingukontrolli ja muuta suhtumist dopingutarvitajatesse ja taustajõududesse, kes seda küünilist valemängu mahitavad.

Seotud lood
19.08.2016 23.08.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto