«Mootor on mul tegelikult maailma tippmeestega üsna sama, väsinud ma ei olegi praegu. Aga ütleme maakeeli, et rehvid on pooltühjad,» sõnas Fosti.
«Mul oli emotsioon enne jooksu nii kõrgel, et oli kerge alustada. Esimesed kümme kilomeetrit oli väga mõnus ja mõtlesin, et täna tulebki hea päev. Aga siis läks raskeks, 15 kuni 25 kilomeetri peal oli väga raske ja siis läks jälle kergeks. 30 kuni 35 oli taas üliraske, kuid siis kogusin ja motiveerisin ennast, see on ikkagi minu karjääri kõige suurem jooks, ja pidin endast kõik andma, et perele ja toetajatele närvikõdi pakkuda. Viimasel kilomeetril võitlesin aga krampidega ja seepärast jalad ka pärast alt läksid,» kommenteeris ta jooksu.
