K, 28.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mõisniku jonn sünnitas Jõgeva linna

Eili Arula
, Tartu Postimees
Mõisniku jonn sünnitas Jõgeva linna
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
23. mai 1925. Jõgeva jaamas tervitati Soome presidenti Lauri Kristian Relanderi, kes sõitis visiidile Tartusse. Kohalik segakoor laulis Soome hümni ning kirikuõpetaja pidas soomekeelse kõne.
23. mai 1925. Jõgeva jaamas tervitati Soome presidenti Lauri Kristian Relanderi, kes sõitis visiidile Tartusse. Kohalik segakoor laulis Soome hümni ning kirikuõpetaja pidas soomekeelse kõne. Foto: Betti ALveri muuseum

Praegu Jõgeva linna sõlmpunktiks olev raudteejaam tekkis 140 aastat tagasi pea tühja koha peale. Asula kerkis sinna pärast raudteejaama ehitamist ning võttis veel mitukümmend aastat, enne kui alev linna mõõtmed ja ka nime sai. Ajalugu uurides selgub, et tegelikult on raudteejaama ja seega ka Jõgeva linna praegune asukoht ühe kohaliku mõisniku jonni tulemus.

Praeguse Jõgeva raudteejaama kõrval tegutseva Betti Alveri muuseumi direktor Toomas Muru teab rääkida, et ligi 150 aastat tagasi, Tapa-Tartu raudteelõigu ehitamise ajal oli konkreetne ettekirjutus raudteejaamade asetsemise kohta. Nimelt pidi iga viiekümne versta järel olema üks jaam. Selle järgi tulnuks raudteejaam ehitada praegusest Jõgeva jaamahoonest hoopis kaks kilomeetrit Tallinna poole.

Härra tõstis toki edasi

Tagasi üles