Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kaevikusõja ohud

Jalgpall jõulurahu ajal. FOTO: PA/Scanpix

Esimene maailmasõda kujunes erakordselt ohvriterohkeks seetõttu, et tegu oli suures osas kaevikusõjaga, kus lahinguväljal mõnekümne meetri võrra edenemine võis maksta tuhandeid elusid. Kaevikud ulatusid Põhjamerest Šveitsi piirini ja nende kogupikkus oli ligikaudu 700 kilomeetrit.

Tellijale Tellijale

Kaevikuid oli mitut liiki: tulejoonel asuv kaevik, toetuskaevik ja reservkaevik. BBC andmetel veetis keskmine briti sõdur sõjas oldud ajast vaid 15 protsenti tulejoonel. Toimus rotatsioon, kus väeosad liikusid eri liiki kaevikute vahel.

Vaenupoolte kaevikute vahel asus eikellegimaa, kuhu mõlemad pooled olid vedanud okastraati ja paigutanud miine. Tihtipeale saadeti mehed kaevikutest eikellegimaale patrullima ja okastraati lisaks paigaldama.

27.08.2016 30.08.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto