P, 2.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kaevikusõja ohud

Martin Kutti
, reporter
Kaevikusõja ohud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jalgpall jõulurahu ajal.
Jalgpall jõulurahu ajal. Foto: PA/Scanpix

Esimene maailmasõda kujunes erakordselt ohvriterohkeks seetõttu, et tegu oli suures osas kaevikusõjaga, kus lahinguväljal mõnekümne meetri võrra edenemine võis maksta tuhandeid elusid. Kaevikud ulatusid Põhjamerest Šveitsi piirini ja nende kogupikkus oli ligikaudu 700 kilomeetrit.

Kaevikuid oli mitut liiki: tulejoonel asuv kaevik, toetuskaevik ja reservkaevik. BBC andmetel veetis keskmine briti sõdur sõjas oldud ajast vaid 15 protsenti tulejoonel. Toimus rotatsioon, kus väeosad liikusid eri liiki kaevikute vahel.

Vaenupoolte kaevikute vahel asus eikellegimaa, kuhu mõlemad pooled olid vedanud okastraati ja paigutanud miine. Tihtipeale saadeti mehed kaevikutest eikellegimaale patrullima ja okastraati lisaks paigaldama.

Märksõnad
Tagasi üles