Sisukord
Arvamus
Tänane leht
24.08.2016
Eesti Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev Keskerakond riigikogus presidendivalimise surve all (1) Kui riigikogu ei suuda presidenti valida, viib see parlamendi prestiiži veelgi alla (20) Male Mälumäng Palju õnne Horoskoop Eesti lühiuudised Siseministeeriumi suurprojekt paljastab mitmenaisepidajad (8) Dilbert Majandus Haigekassa suur auk peideti eelarvesse Majanduse lühiuudised Tervishoiu rahastuse omaosaluse tõusule napib toetust Välismaa Ukraina tähistab iseseisvust, taustaks ägenev konflikt Venemaaga Gülenistide koole leidub ka Soomes Vangide elu hinnaga ehitatud Vorkuta sureb vaikselt välja Salapärane islamivaimulik Fethullah Gülen Välismaa lühiuudised 24.08.2016 Arvamus Søren Kelstrup: 25 aastat tagasi uuendatud liit Eesti ja Taani vahel Ahto Lobjakas: nii tehakse Repsist president (4) Paul Varul: kas põhiseadus lubab valdade ja linnade sundühendamist? (2) Kui riigikogu ei suuda presidenti valida, viib see parlamendi prestiiži veelgi alla (20) Postimees 1991. aastal: keegi varastas politseiniku bensiini Juhtkiri: millist presidenti me vajame? (2) Peep Pahv: olümpia – terve riigi asi (1) Mart Raudsaar: bikiinid ja kiirteed Kultuur Kui riigikogu ei suuda presidenti valida, viib see parlamendi prestiiži veelgi alla (20) Soome kuulsaim rokimees: ma ei ole kasutajasõbralik! (1) Sport Spordi lühiuudised Edulugu – rahapakkidega spordimaailma suurjõuks Fidži ragbimeeskonna imeline olümpialugu Kas laialivalguv rahastus uputab Soome tippspordi? Sangarid tõid Rio ilma kodumaale Eestlased kaasatud suurde mängu Tarbija Eakate haprus nõuab rohkem tähelepanu AK Soome kuulsaim rokimees: ma ei ole kasutajasõbralik! (1) Tartu Sarisodija rikub nüüd südalinna hooneid (2) Tartu ümbruse koolid üha paisuvad Sekretär vahetub 50 aasta ja 1 päeva järel Linn lööb tapamaja väravad särama Tudengite sügispäevad algavad tänavu kuu aega varem Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mart Raudsaar: bikiinid ja kiirteed

2 min lugemist
Mart Raudsaar FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Iga inimese aju vajab puhkust ja kui on puhkus, siis puhkus olgu. Näiteks puhkus kommunikatsioonist. Ei mingit Facebooki (ja ei mingeid tööinimesi ärritavaid pilte!) ja ei mingeid e-maile. Isegi mitte mingit internetti.

See aga ei tähenda, et ma puhkuse ajal mitte midagi ei tee. Istun Sierra de Tejeda y Almijara looduspargis mägedes ning loen raamatut Hispaania ajaloost, mis pajatab sellest, kuidas bikiinid ja kiirteed aitasid tekitada siinset demokraatiat.

Rääkides bikiinidest, kirjeldab episood Benidormi linnapea Pedro Zaragoza Ortsi tegevust 1950. aastatel. Tema unises rannikuäärses väikelinnas polnud peaaegu midagi, kõnelemata korralikust veevärgist või purgimissüsteemist. Väljaheited jäeti sageli kusagile vabasse loodusesse, nõnda nagu see käis Eesti taludeski meie riigi esimestel aastatel. Zaragoza hullumeelne turismivisioon hakkas tasapisi piirkonnale sissetulekuid tooma, kui karavanidega saabusid esimesed blondid viikingid, kellest mõned kandsid bikiine, mille kinnikatmist Rahvuskaart vahelduva eduga nõudis. Zaragoza ettevõtmine sattus hätta, mõjukad sõbrad pöörasid selja ning kaks ministrit alustasid tema ekskommunikeerimise (kirikust väljaheitmise) kampaaniat.

Linnapea soojustas ennast ajalehtedega, istus motorolleri selga ning sõitis üheksa tunniga Madridi, kohtuma kindral Francoga.

Kuidas tal õnnestus audientsile pääseda, see raamatust ei selgu, kuid meeste vahel arenes umbes järgmine vestlus.

Franco: «Kuidas te siia sõitsite? Kas rongi või lennukiga?»

Zaragoza: «Ei, ma tulin Vespaga.»                              

Franco (üllatunult): «Väga huvitav. Minge tagasi Benidormi ja ärge liialt muretsege.»

Kaheksa päeva pärast saabus Benidormi Franco abikaasa ning tuli ka peaminister abikaasaga. Delegatsioon kinnitas (üle) Zaragoza õigusi Benidormi linnapeana ja andis talle täielikud volitused jätkata oma parima äranägemise järgi. Poliitilised oponendid ja piiskop said sõnumi kätte. Bikiinid ja välismaalased jäid.

Peagi järgnes liitumine Euroopa Liiduga ning struktuurfondide rahadega kiirteede võrgustiku uuristamine läbi mägede ja laotamine üle viaduktide, mille üle vanad roomlased oleksid kindlasti kadedad. AVE kiirong sõidab Málagast Madridi (531 kilomeetrit) kaks tundi ja kakskümmend minutit, palun väga. Eesti uued rongid suudavad mõnikord Tartust Tallinna pisut kiiremini sõita, autoga oleks see eeskirjade rikkumine (ma ei pea silmas aega piirist piirini).

Kui ma seisan Vahemere-äärse kiirtee E-15 ühe viadukti all, ei suuda ma pead kuklasse ajades leida ühtegi õigustust – peale Järvamaa läbimatute soode ja rabade – sellele, et meil ei ole veel kiirteed Tartu ja Tallinna vahel.

Loomulikult mõistan, et infrastruktuuri ülalpidamine nõuab tulevikus raha. Sellega ei ole siingi kõik roosiline. Eelmise aasta detsembrist alates on Hispaania ilma valitsuseta ja kumamas on teised järjestikused erakorralised valimised, käesoleva aasta lõpus. Seni peavad riigiasutused ja ka kohalikud omavalitsused säästurežiimil tegutsema. Väike kohalik etnograafiamuuseum on suletud, kuid turisimiinfost saab hea veenmise korral võtmed. Policía Local varitseb Nerjas inimesi, kes kilomeetripikkusel sirgel lõigul randa keeravad ja ületavad sealjuures tee pidevat telgjoont. Nad on seda ikka teinud ja teevad kardetavasti ka tulevikus, kuid nüüd trahvitakse neid kas saja või kahesaja euroga, olenevalt ilmnenud rikkumise iseloomust.

Üks hispaanlane vaatab toimuvat parkimisplatsilt murelikult ja küsib enne autosse istumist minu käest, mille eest politsei inimesi trahvib. Seletan. «Väga hea, siis ma võin paremale keerata,» on mees õnnelik ja sõidab minema.

On täiesti arusaadav, et turvalisus ja head kommunikatsioonid maksavad. Bikiinid seevastu on suhteliselt odav meede, kuid ma olen aru saanud, et nende kandmisega on Eestis raskusi.

Seotud lood
    23.08.2016 25.08.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto