Sisukord
AK
Postimees
27.08.2016
Eesti Mälumäng Pretsedent: kohus «surnu» üle (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Dora saadeti Siberisse Tagakülg Eesti lühiuudised Sester nõuab Ossinovskilt haigekassa eelarve taskaalustamist Esikülg 27. august Linnahalli võivad ees oodata paremad päevad Praamide uus piletisüsteem kontrollib autonumbreid ise (1) Majandus Taani õnneuurija: majandusest hoolimata on õnnelikkust taotleda alati võimalik (24) Välismaa Päikese naabertähelt avastati lähim Maa tüüpi planeet (1) Kolumbiat pool sajandit piinanud verine konflikt on lõppemas Korraarmastaja Merkel (5) Merkeli autokolonn langes Prahas rünnaku ohvriks Arvamus Postimees 1931. aastal: kaotud palit! Palutakse tuua kõrtsi. Raul Rebane: seisukoht Eesti taasiseseisvumise ja 20. augusti tähenduse asjus (9) Juhtkiri: kuidas teha õnnelikku riiki (1) Taani õnneuurija: majandusest hoolimata on õnnelikkust taotleda alati võimalik (24) Rossi ränk põrumine (2) Kristiina Ross: eesti keele piiblipilk (2) Põhjamaise näoga baltlane Pehme lemmik taas pildil (2) Päeva karikatuur: tasuta kilekott metsas Jaak Jõerüüt: ametnik, ole inimene, mitte masin! (6) Cätriin Vuks: kilekott või kohuke (5) Kultuur Lõpmatuse lõõskavad miraažid Ajaga võidu kasvanud Metakirjanik Arno Oja vahefiniš Nädala plaat. Drake’i motiiv ja meloodia Snoop Doggi mõrvamüsteerium Siis, kui Eestis oli kõige rohkem rattaid maailmas ühe elaniku kohta Sport Halliku kümme kolmest, kuid vanad mured jäid Meeskonna sümboli vaikne taandumine (1) Kihlveokurat tegutseb taas, süüdlased veel teadmata Andrei Ojamets tagasi Tartus, Järvamaa jahib Laimons Raudseppa AK Ajaga võidu kasvanud Ants Laaneots: võõrväed Eestis 1990–1994 – aeg, kui meile pakuti siiajäämise eest lennukeid (7) Peeter Langovits: hüvasti, Lenin! Metakirjanik Arno Oja vahefiniš Nädala plaat. Drake’i motiiv ja meloodia Kristiina Ross: eesti keele piiblipilk (2) Valitsus otsib Pokemone Teeme rahval tuju paremaks Jaak Jõerüüt: ametnik, ole inimene, mitte masin! (6) Snoop Doggi mõrvamüsteerium Siis, kui Eestis oli kõige rohkem rattaid maailmas ühe elaniku kohta Arter Rain Rosimannus – tavaline Pokémon (7) Sõiduproov: Hyundai Santa Fe Eesti kõmulisimad ja kalleimad lahutused (1) Linna saabus tivoli! Jalgrattal Tallinnast Tartusse – ja veel väikese ringiga Kurgid kahe tunniga Mediteerida võib ka tantsides Eheda Itaalia jäätise pesa Tallinnas Lauri Leesi: suhelge rohkem noorte ja koertega Lendavad hobused Veini, kreemi ja piisake punki Meelelahutus Koomiks Sudoku
Postimees digipakett
Postimees digipaketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli digipakett

Ants Laaneots: võõrväed Eestis 1990–1994 – aeg, kui meile pakuti siiajäämise eest lennukeid

10 min lugemist
Vene vägede lahkumine Paldiskis FOTO: AFP / Scanpix

Erukindralist riigikogu liige Ants Laaneots (Reformierakond) meenutab ärevaid aegu 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate algul, mil taastati Eesti Vabariik, kuid Eestis olid endiselt võõrväed. Riigikaitse areng võinuks aga olla ka teistsugune, kui oleksime haaranud kinni pakutud võimalustest.

Tellijale

Kui Balti riigid 1980. aastate lõpul oma iseseisvust taastama asusid, kujutati vaevalt ette, milliseid riske ja ohte see tegelikult endaga kaasas toob. Seda mitte ainult neis riikides tegutsenud võimsa NSV Liidu repressiivsüsteemi – KGB ja siseministeeriumi jõudude –, vaid ka sõjaväe näol.

Seda, et lagunev impeerium on valmis rahva vastu relvajõude kasutama, nägime detsembris 1986 Almatõs, kus hukkus ametlikel andmetel kolm, mitteametlikel 174 inimest ja vigastada sai 1215 inimest; aprillis 1989 Thbilisis, kus tapeti 19 inimest ja 251 sai vigastada; 1990. aasta jaanuaris Bakuus, kus dessantväelased ja sisevägede sõdurid tapsid tankide toel 131 inimest, 744 sai haavata. Ei olnud välistatud risk, et sama võib juhtuda Eestis. Mida kujutasid endast Nõukogude väed Balti riikides enne nende väljaviimist 1990. aastate algul?

26.08.2016 29.08.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto