Postimees 1920. aastal: maa on elu alus

Elva, Vapramäe 13 elamu peahoone, vabariigi ajast FOTO: Kultuurimälestiste riiklik register

Elva suvituskohana on Eestis laialt tuttav. Suvitamise tingimised, iseäranis kõdunejatele linnalastele, on siin head. Selge ja puhta veega järvekeste ja jõe kallastel kerkivad puhtad, kuivad liivakingud okaspuu metsa ja metsatutikestega üles, üsna meldivaid maastiku pilta sünnitades. Looduseline ümbruskond kosutab tervist, lahutab meelt, sünnitab ja teritab kunstimaitset.

Enne ilmasõda ilmus siia palju võõraid suvitama ja aitas sellega Elva elanikka majasid ja villasid rohkemaarvuliste võõraste vastuvõtmiseks ehitada. See nähtus on praegu seismas. Suvitajaid on kaugemalt vähe.

Majandusliselt ei ole alevis suuremat edu märgata. Näib, nagu oleks selles asjas elanikkude tiivad longus. Minu arvetes ei anna selleks mitte üksi suvitajate kasinapoolne arv põhjust, vaid siin on viga ka selles tehtud, et majaomanikud loomuvastaselt on talitanud ja oma alevi iseseisvust ignoreerinud.

Maa on Eesti inimese elu alus. Tööstus seisab teisel astmel, mida meil siin ei ole. Ta võiks aga siin küll õitsele lüüa, sest eeltingimisi selleks on. Suuremal osal elanikkudel maad ei ole; ainult majaomanikkudel on seda vaksamaa ehk paari suuruses. Kõik teised alevid Eestis on saanud ja võivad veelgi juure saada maad, aga Elva on ja jääbki ilma suurema maa-alata, sest ta ei olegi alev, tal ei ole selle õigusi. Mispärast? Elva ei ole ju ennast iseseisvaks aleviks, hulga majade ja elanikkude peale vaatamata, korraldada suutnud.

25.08.1920

Seotud lood
24.08.2016 26.08.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto