Sisukord
Arvamus
Tänane leht
27.08.2016
Eesti Mälumäng Pretsedent: kohus «surnu» üle (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Dora saadeti Siberisse Tagakülg Eesti lühiuudised Sester nõuab Ossinovskilt haigekassa eelarve taskaalustamist Esikülg 27. august Linnahalli võivad ees oodata paremad päevad Praamide uus piletisüsteem kontrollib autonumbreid ise (1) Majandus Taani õnneuurija: majandusest hoolimata on õnnelikkust taotleda alati võimalik (24) Välismaa Päikese naabertähelt avastati lähim Maa tüüpi planeet (1) Kolumbiat pool sajandit piinanud verine konflikt on lõppemas Korraarmastaja Merkel (5) Merkeli autokolonn langes Prahas rünnaku ohvriks Arvamus Postimees 1931. aastal: kaotud palit! Palutakse tuua kõrtsi. Raul Rebane: seisukoht Eesti taasiseseisvumise ja 20. augusti tähenduse asjus (9) Juhtkiri: kuidas teha õnnelikku riiki (1) Taani õnneuurija: majandusest hoolimata on õnnelikkust taotleda alati võimalik (24) Rossi ränk põrumine (2) Kristiina Ross: eesti keele piiblipilk (2) Põhjamaise näoga baltlane Pehme lemmik taas pildil (2) Päeva karikatuur: tasuta kilekott metsas Jaak Jõerüüt: ametnik, ole inimene, mitte masin! (6) Cätriin Vuks: kilekott või kohuke (5) Kultuur Lõpmatuse lõõskavad miraažid Ajaga võidu kasvanud Metakirjanik Arno Oja vahefiniš Nädala plaat. Drake’i motiiv ja meloodia Snoop Doggi mõrvamüsteerium Siis, kui Eestis oli kõige rohkem rattaid maailmas ühe elaniku kohta Sport Halliku kümme kolmest, kuid vanad mured jäid Meeskonna sümboli vaikne taandumine (1) Kihlveokurat tegutseb taas, süüdlased veel teadmata Andrei Ojamets tagasi Tartus, Järvamaa jahib Laimons Raudseppa AK Taani õnneuurija: majandusest hoolimata on õnnelikkust taotleda alati võimalik (24) Lõpmatuse lõõskavad miraažid Ajaga võidu kasvanud Ants Laaneots: võõrväed Eestis 1990–1994 – aeg, kui meile pakuti siiajäämise eest lennukeid (7) Peeter Langovits: hüvasti, Lenin! Metakirjanik Arno Oja vahefiniš Nädala plaat. Drake’i motiiv ja meloodia Kristiina Ross: eesti keele piiblipilk (2) Valitsus otsib Pokemone Teeme rahval tuju paremaks Jaak Jõerüüt: ametnik, ole inimene, mitte masin! (6) Snoop Doggi mõrvamüsteerium Siis, kui Eestis oli kõige rohkem rattaid maailmas ühe elaniku kohta Arter Suured väikesed rõõmud Kuidas mõjuvad helid Sama diip nagu small-talk Autolugu: Ford Edge. Suur vaikus Rain Rosimannus – tavaline Pokémon (7) Sõiduproov: Hyundai Santa Fe Eesti kõmulisimad ja kalleimad lahutused (1) Linna saabus tivoli! Jalgrattal Tallinnast Tartusse – ja veel väikese ringiga Kurgid kahe tunniga Mediteerida võib ka tantsides Eheda Itaalia jäätise pesa Tallinnas Lauri Leesi: suhelge rohkem noorte ja koertega Lendavad hobused Veini, kreemi ja piisake punki Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kristiina Ross: eesti keele piiblipilk

2 min lugemist
Kristiina Ross FOTO: Erakogu

Religioonisotsioloogilised uurimused on näidanud, et suur osa tänapäeva eestlasi on ristiusu suhtes trotslikult meelestatud. Vaatamata asjaolule, et elame ajaloolise ja geograafilise määratuse tõttu paratamatult kristliku kultuuri levialal, peab ainult umbes 20 protsenti eestlastest end kristlaseks.

60 protsenti siiski möönab, et neile meeldivad kristlikud põhimõtted. Viimaste all mõeldakse sealjuures kümmet käsku (eeskätt käske ära tapa, ära valeta, ära varasta, ära riku abielu, austa oma vanemaid) ja juhtnööri ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et teised sulle teeksid. Tähendab, kristlike põhimõtetena käsitatakse inimestevahelisi suhteid reguleerivaid eetilisi norme, mida piibli kristlik osa, uus testment, tõepoolest võimendab, aga mis tegelikult pärinevad juba piibli judaistlikust osast, vanast testamendist, ning pole päris võõrad arvatavasti ühelegi religioonile.

Oma keele kaudu oleme siiski piibli maailmavaatega palju tihedamalt seotud, kui enamik tänapäeva eestlasi arvata oskaks. Eesti kirjakeele lõid saksa pastorid 16.–18. sajandil just piibli tõlkimiseks. Esimene eestikeelne piibel ilmus 1739 ja kuni 19. sajandini jäi see kõige olulisemaks eestikeelseks raamatuks. Nõnda on ootuspärane, et meie keeles leidub palju piiblist pärit väljendeid ja ütlemisviise. Ka teiste Euroopa rahvaste mõtlemine tugineb suuresti piibli kujunditele, mistõttu enamik niisuguseid väljendeid on kõigile kristliku tagapõhjaga keeltele ühised. Sageli polegi võimalik öelda, millal ja mismoodi mõni väljend eesti keelde on tulnud. Võib-olla otse piiblitõlkest. Aga võib-olla hoopis saksa keele kaudu ja täiesti piiblivälistel teemadel juttu ajades. Igatahes on eesti keeles hulgaliselt piltlikke väljendeid, mida tänini kasutatakse täiesti ilmalikest asjadest rääkides ning mis kõneleja teadvuses enam üldse Piibliga ei seostu. Näiteks on piiblist pärit paljud sõnaga silm seotud väljendid, nagu: silmi tõstma; kellelegi silma heitma; silm silma, hammas hamba vastu; silmi maha lööma; kellegi silmi avama; kellelegi pinnuks silmas olema; kellegi silmis armu leidma; kellegi silmis hea/ilus olema; samuti ütlemine pindu teise silmas näed, aga palki oma silmas mitte.

Niisiis tuleb välja, et sada protsenti eesti keele kõnelejatest vaatab maailma tegelikult piibli pilgu läbi.

Oma keele kaudu oleme siiski piibli maailmavaatega palju tihedamalt seotud, kui enamik tänapäeva eestlasi arvata oskaks.
2
Seotud lood
    26.08.2016 29.08.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto