Kuigi Amme jõe läheduse tõttu on vesirotid ehk mügrid sattunud Hansoni aiamaale pahandust tegema varemgi, siis eriti massiliselt hakkasid nad tembutama umbes kolm aastat tagasi. Nüüdseks on neid juba sellisel hulgal, et Hanson ei näe uute puude või põõsaste istutamisel erilist mõtet – vesirotid pistaks nende juured lihtsalt nahka.
«Nii see on jah, maa on olemas, aga kasutada seda ei saa,» nendib Hanson järjekordset mügri kaeveauku näidates. Vesirottide kihvu on tunda saanud nii õunapuude, mustasõstrapõõsaste, astelpajude kui pojengide juured ning võib öelda, et kuhu näriline kord oma hambad sisse on löönud, sealt enam midagi head loota ei ole. Vaid küüslaugu on mügrid kibedaks põlanud ja seda saab jõe ääres muretult kasvatada.