Sisukord
Arvamus
Postimees
26.08.2016
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Dilbert Palju õnne Komi eestlane unistab tööst Eesti teatris Nestor: võib-olla valitakse mind esimeses voorus ära (2) Kaupmeestele jääb tasuta kilekottide keeld arusaamatuks (1) Lapsed neelasid kommi asemel alla patarei Tagakülg Eesti vaatab üle oma vastupanuvõime (1) Eesti lühiuudised Kas presidendi perekonnanimi algab K-ga? (1) Tartu prokurör kupatab korduvroolijoodikud trellide taha (3) Majandus Nordea ja DNB liituvad suurimaks Eesti pangaks Arvamus Juhtkiri: meil on Kallas ja meil on Kaljurand…* (11) Margus Paas: miks vaatas nii vähe inimesi Rio olümpiaülekandeid? (9) Päeva karikatuur: kahepäine orav Postimees 1936. aastal: punaarmee tulistas nälgivaid ukrainlasi Matti Maasikas: meil on vähem kui aasta rahvusvahelise küpsuseksamini Andrus Karnau: külmutatud haldusreform Andres Reimer: Balti pangarahva identiteet Kultuur Ei saa me läbi Leeduta (1) Sport Marek Doronin riputab korvpalliketsid varna Spordi lühiuudised Soome koondislane keeldub Kosovoga mängimisest Meistrite liigas loositi alagrupid Dopinguspetsid peavad Norra tegutsemist keelatuks (4) Terror rikkus eestlaste hea võimaluse Eesti tegi väikese edasimineku, aga sellest ei pruugi piisata Kas kiiremad vormelid tähendavad igavat võidusõitu? Kui hirmus tont on olümpiajärgne masendus? (1) Tarbija Vaiksest Hurghada kuurordist Kairo suurlinna melusse Tartu Linnamuuseumis tuleb kooli eel juttu ohutusest Peipsi rannikul hulbivad surnud kalad Lahke linnarahvas annetab moosikeetjatele kuhjade viisi õunu Ühiskonda raputanud peksujuhtum jõudis kohtusse Analüüsid: Tartus napib suurhalli rajamiseks publikut (1) Neli Tartumaa valda on nõus Piirissaare enda rüppe võtma Elistvere loomapark peab homme sünnipäeva Pildid: uuenenud ostukeskus avas külastajatele taas uksed (1) Kooli vana garderoob täitus kappidega Kunstimuuseumi hoidla vahelaed on varisemisohus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Andrus Karnau: külmutatud haldusreform

2 min lugemist
Andrus Karnau FOTO: Pm

Üle kümne valla on pöördumas riigikohtusse, et nõuda haldusreformi seaduse tunnistamist põhiseadusevastaseks. Kui riigi kõrgeim kohtuvõim leiab, et reforminõuded on põhiseadusevastased, siis on keeruline öelda, kas haldusreform saab kavandatud kujul teoks.

Riigikogu võib seadust kiiruga kohendada, aga aega napib. Kui seaduses ei ole enam hirmutavat pügalat, et omavalitsuse, kes vabatahtlikult ei liitu, liidab valitsus sunniviisiliselt, siis katkeb terve rida valdade liitumiskõnelusi.

Riigihalduse minister Arto Aas ütleb, et kui riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusevastaseks, siis reformi sellisel kujul ei tule. Aasal on õigus, sest sundliitmise hirmuta poleks enamik omavalitsusi liitumiskõnelusi pidama hakanud.

Valitsusliidu jaoks pingestab olukorda presidendivalimine. Eile arutas haldusreformi paketti valitsuskabinet, aga arvata võib, et otsuseid seal ei sündinud, sest keegi ei hakka enne otsustavat riigipea-hääletust uusi vastuolusid looma. Kui järgmisel nädalal presidenti ei sünni, kestab otsustamatuse aeg veel kuu aega, valimiskoguni. Otsustada oleks aga palju. Mis on suurte ühinenud omavalitsuste ülesanded? Kas need praegusega võrreldes muutuvad? Ning peamine: kuidas omavalitsusi rahastada. Praegune rahastamismudel lubab hakkama saada mõnel suurel Harjumaa omavalitsusel ja mõnel üksikul, kelle alal leidub suur põlevkivikaevandus. Raha oleks vaja juurde. Maksuraha ümberjagamise teeb keerukaks riigikassa pingeline olukord. Mille arvel seda võtta? Aga tulude laekumise määra suurendamata ei pruugi suurt midagi muutuda. Liites neli-viis vaest, saame ühe vaese. Jah, kindlasti leiame nelja-viie vaese peale ühe nutika vallavanema, mistõttu administreerimisoskused paranevad. Aga kui tuletada meelde Pärnu juhtumit, kus Mart Viisitamme ajal linn pankrotti aeti, näeme, et omavalitsuse suurus ei pruugi olla valitsemise võimekuse mõõdupuu.

Ka pärast liitumisi jäävad omavalitsused oma maksutulult ja administratiivselt võimekuselt väga erinevaks. Kes suudaks võistelda Tallinna linnaga? 5000 elanikuga Põlva- või Jõgevamaa vald kindlasti mitte. IRLi plaan, et mida vaesem on omavalitsus, seda suurem on tema eelarvesse laekuv maksumäär kohalike inimeste tulumaksult, tundub nutikas. Aga Margus Tsahkna ütlemiste järgi otsustades pole valitsuspartneritel valmisolekut plaani toetada.

Arusaamatu on maavalitsuste asendamine riigiametiga. Rahandusministeeriumi analüüs leiab, et ministeeriumeil on tülikas läbi rääkida 15 maavalitsusega. Mugavam oleks need kaotada. Selline seisukoht võtab sõnatuks. Ilmselt veel mugavam oleks kõik inimesed Tallinna küüditada. Milleks regionaalpoliitika, mis sunnib arvestama kusagil Haapsalus või Assamallas elava rahvaga?

Endine minister Paul Varul, kellest on saanud reformivastaste esiadvokaat, leiab, et haldusreformi eesmärk – omavalitsuste võimekuse ja teenuste kvaliteedi parandamine – on sõnastatud liiga üldiselt. Seega, kui eesmärk on mõõdetamatu ja arusaamatu, siis on ka omavalitsuste sundliitmine põhjendamatu ja põhiseadusevastane. Varul kirjutas Postimehes ilmunud arvamusloos, et keegi ei hinda linna või valla haldussuutlikkust, loetakse üle vaid elanikud, ja kui neid on vähem kui 5000, läheb liitmiseks.

Valitsusel oleks seega hädasti vaja veel sel kuul vastu võtta otsused reformijärgsete omavalitsuste ülesannete ja rahastamise kohta. See aitaks riigikohut veenda ja võtta reformivastastelt peamine argument, et ümberkorralduste eesmärk on sõnastatud mõõdetamatute väärtustena. Aga otsuseid teha ei saa, sest presidendivalimised suruvad peale ja valimiskogus on vaja meelitada neidsamu vallajuhte, kes on läinud valitsuse vastu riigikohtusse.

Seotud lood
25.08.2016 27.08.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto